Eesti eksport kiirenes septembris märkimisväärselt

Eesti kaupade ekspordi kasvudünaamika on tänavu olnud üsna heitlik. Vaadates aastast võrdlust, siis tänavusel esimesel kahel kuul see vähenes, märtsist juulini näitas ebaühtlast, kuid võrdlemisi tugevat kasvu ning nüüd augustis jäi see samale tasemele mullusega, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse ja tänavune USA-Iraani konflikt on Soomele mõjunud kardinaalselt erinevalt: kui esimene lõi põhjanaabrite majandusel jalad alt, siis teine on keeranud selle ootamatult tõusule. See aga on vesi Eesti eksportijate veskile, kirjutab Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.

Kaupade eksport suurenes tänavu mais eelmise aasta sama kuuga võrreldes 9% ja import 4%.

“Kui varem nägime Eestist liikumas valdavalt puitu, mööblit ja moodulmaju, siis nüüd liigub järjest rohkem keerukaid seadmeid ja tehnoloogiat, kus 100 kg toodet võib maksta miljon dollarit. Äge! See on aga tunnustus Eesti eksportööridele, mitte logistikasektorile, kes on harjunud ootama, millal teistel hästi hakkab minema,” kirjutab ETS Logisticsi juht Aleksander Bankiir Infopanga värskes Logistika aastaraportis.

Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.