Autor: Siim Sultson • 8. märts 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kallas: Eestis ühtne rööpalaius ja Eesti vedajad Euroopa hirm

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallase sõnul tuleb Eestis ka Rail Baltica seni kehtivale rööpalaiusele. Lisaks pole Eesti vedajail Euroopa veoturu avanemist põhjust karta - eurooplased kardavad hoopis eestlasi.

Täna Tallinnas Euroopa Liidu majas tunnistas Kallas, et Euroopa mõõtmes kauaoodatud Rail Baltica projekt venib. Samas on Eesti omalt pootl kõik ära teinud. Tema seletusel on selle projekti nõrkuseks rööpalaiuste küsimus.

Ühelt poolt on Euroopas suund  ühtse rööpalaiuse, mis on 1435 mm, poole. Teisalt on mitmetes Euroopa osades see laius varieeruv. Ida pool, umbes kuni Poolani on kehtiv laius 1520 mm, Hispaanias on aga 1674 mm ja Portugalis 1665 mm. Näiteks Hispaania teeb kõik oma kiirrongid rööpalaiusele 1435 mm, selgitas Kallas. "Hispaania laius on umbes 1660 mm - täpselt samadel sõjalistel põhjustel, et raudteega ei saaks üle sõita, nagu omal ajal Venemaa ja Saksamaa vahel," selgitas ta rööpalaiuste erinevust läbi ajalooliste paralleelide.

Kuidas hakkab Rail Baltica Eestis praktikas toimima: kas võetakse kasutusele Euroopa süsteem 1435 mm kõrvuti seni kehtiva liusega 1520mm?

"Eesti, Läti, Leedu valitsused on otsustanud jätta ka Rail Baltica puhul kehtima ühtse rööpalaiusena 1520 mm," võttis ta maha kahtlused, et Eestis võiks hakata kehtima kahed rööpalaiused korraga. Samas on just Leedu ja Poola vaheline piir üheks Rail Baltica liini nõrkuseks - ehk kus kohas täpsemalt ja kuidas peaks toimuma rataste vahetus. Enne sõda käis see Leedu-Poola piiril kolme tunnise ootamise ajal, tegi Kallas viite ajalukku.

"Kusagil ehitatakse siis ratastevahetuse punkt või tõstetakse konteinerid ümber," pakkus Kallas variante, kuidas võiks tulevikus hakata käima kaubavedu piki Rail Balticat Eestist Euroopasse.

Samas on tema sõnul Rail Baltica trasside rahastamine siiski riikide oma poliitika. Pealegi on siin vaja ka erasektori poolset tuge. Küll aga saab Euroopa Liit aidata mingite võtmelülide rahastamisel. "See saab kindlasti olema ka minu eesmärk, et proovida parandada neid pudelikaelu," osutas ta kitsakohtadele.

Mida peaksid tegema Eesti autovedajad olukorras, kus peatselt avaneb kabotaažvedude turg? Eesti vedajad on mures, et nüüd tuleb välismaine vedaja ja võtab leiva käest.

"Ma ei tea, mida eestlased siis kardavad, kui eestlased olid just nimelt väga edukalt konkureerimas Euroopa turgudel oma moodsate autodega, mida nad said osta just tänu sellele, et nad said investeerida tänu Eesti soodsale tururežiimile. Nad muutusid väga konkurentsivõimeliseks ja seespool Euroopas kardetakse just nimelt idast tulnud meie vedajaid," ei näinud Kallas probleemi.

"Ma ise toetan veoturu avanemist," lisas ta.

 

 

 

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077