Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreem: Tallinn Riia ja Kotka varjus - poliitilistel põhjustel
"Meil on head sadamad Tallinnas, Kundas, Sillamäel - tuleb jõud kokku panna, siis saame Riiale konkurentsi pakkuda," selgitas ta. Tegevussuunaks peaks kindlasti peale niikuinii konteinerite osatähtsuse kasvamise olema just töötlev transiit. Töötlev transiit on ju omane kõikidele arenenud riikidele.
Samas on konteinervedude alal Eestil raske sõna sekka öelda. "Eesti laevandus ei saa siin kaasa rääkida, meie konteinerlaevad pole ju meie riigi lipu all," tõi Kreem välja eestlaste kontreinerunistuse kitsaskoha.
Näiteks eelmisel aastal olevat lubanud Vene transpordiminister panna mööda Baikali-Amuuri raudteed Euroopa suunas liikuma 300 000 TEU-d aastas, samas aga käitlevad rootslaste sadamad aastas kokku 1 miljon TEU-d, osutas ta idaalade konteinerveo tõsistele kavatsustele.
Seega on unistuslikul konteinerveol omad kitsaskohad. Täienduseks meenutas Kreem, et umbes viie aasta eest, kui Soomes toimus Läänemeremaade merenduse alane konverents, visandas Loode-Venemaa kuberner transiidituleviku, mille põhjal seni läbi Baltikumi ja Soome kulgevast transiidist 43 protsendist jääb aastaks 2010 alles 12%. "Sel ajal polnud Luuga sadam veel jõudnud käiku minna ja pronksiööd polnund ka toimunud," lisas ta.
Viivu pärast lisas ta, et soomlastele kui sõpradele lubati siiski 2% juurde ja meid kruvitakse kinni kuni on "normaalne"...
Seega oleks lihtsalt konteinerveo lootmise asemel Eestile kui arenenud väikeriigile otstarbekam panustada töötlevale transiidile.
Niisamuti soovitas Kreem suhtuda ettevaatusega imelisena paistvasse Hiina transiiti - on ju seegi seotud Venemaaga. Näiteks võivad idanaabri meie Hiina transiidiga seotud raudteel alata remondid... ja lähevadki hiinalsed soomlaste-lätlaste juurde üle.
"Oleks väga naiivne loota Hiina kaardile - pole ju midagi alustatud, midagi seni kindlat. See teema võiks olla ikka 5. või 6. järk," kutsus Kreem kainele mõtlemisele ja pigem töötlusele panustamisele.
Seotud lood
"Siin pole poliitprobleemid konteinervedusid mõjutanud. Konteinerite vedu Läänest Itta sõltub ikka Venemaa vastuvõtuvõimest," selgitas Tallinna Sadama kommertsjuht Erik Ringmaa.
"Ain Kaljurand ei tohigi muud rääkida ja peab õigustama enda eksistentsi," pidas transiidiärimees Endel Siff Tallinna Sadama juhatuse esimehe Hiina transiidi juttu sisutühjaks.
"Kindlasti saab töötlemine meie tegevuses märkimisväärseks tegevuseks," pidas Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid loomulikuks merevärava saamist lihtvahendajast peenema järgu ettevõtteks.
"Te olete valinud Ningbo näol endale väga hea koostööpartneri! Edu Teile!" tunnustas isalikult hiinlaste muidu pühalikult surmtõsine asepeaminister Zhang Dejiang eestlasi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
4
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Konverentsid
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele