Autor: Siim Sultson • 20. oktoober 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kreem: Tallinn Riia ja Kotka varjus - poliitilistel põhjustel 

"Minu hinnagul on Tallinn jäänud Riia ja Kotka varju. See ongi läinud nii poliitilistel põhjustel," tõdes Eesti Laevaomanike Liidu tegevjuht Enn Kreem Tallinn Sadama kohta.

"Meil on head sadamad Tallinnas, Kundas, Sillamäel - tuleb jõud kokku panna, siis saame Riiale konkurentsi pakkuda," selgitas ta. Tegevussuunaks peaks kindlasti peale niikuinii konteinerite osatähtsuse kasvamise olema just töötlev transiit. Töötlev transiit on ju omane kõikidele arenenud riikidele.

Samas on konteinervedude alal Eestil raske sõna sekka öelda. "Eesti laevandus ei saa siin kaasa rääkida, meie konteinerlaevad pole ju meie riigi lipu all," tõi Kreem välja eestlaste kontreinerunistuse kitsaskoha.

Näiteks eelmisel aastal olevat lubanud Vene transpordiminister panna mööda Baikali-Amuuri raudteed Euroopa suunas liikuma 300 000 TEU-d aastas, samas aga käitlevad rootslaste sadamad aastas kokku 1 miljon TEU-d, osutas ta idaalade konteinerveo tõsistele kavatsustele.

Seega on unistuslikul konteinerveol omad kitsaskohad. Täienduseks meenutas Kreem, et umbes viie aasta eest, kui Soomes toimus Läänemeremaade merenduse alane konverents, visandas Loode-Venemaa kuberner transiidituleviku, mille põhjal seni läbi Baltikumi ja Soome kulgevast transiidist 43 protsendist jääb aastaks 2010 alles 12%. "Sel ajal polnud Luuga sadam veel jõudnud käiku minna ja pronksiööd polnund ka toimunud," lisas ta.

Viivu pärast lisas ta, et soomlastele kui sõpradele lubati siiski 2% juurde ja meid kruvitakse kinni kuni on "normaalne"...

Seega oleks lihtsalt konteinerveo lootmise asemel Eestile kui arenenud väikeriigile otstarbekam panustada töötlevale transiidile.

Niisamuti soovitas Kreem suhtuda ettevaatusega imelisena paistvasse Hiina transiiti - on ju seegi seotud Venemaaga. Näiteks võivad idanaabri meie Hiina transiidiga seotud raudteel alata remondid... ja lähevadki hiinalsed soomlaste-lätlaste juurde üle.

"Oleks väga naiivne loota Hiina kaardile - pole ju midagi alustatud, midagi seni kindlat. See teema võiks olla ikka 5. või 6. järk," kutsus Kreem kainele mõtlemisele ja pigem töötlusele panustamisele.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077