"Kindlasti saab töötlemine meie tegevuses märkimisväärseks tegevuseks," pidas Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid loomulikuks merevärava saamist lihtvahendajast peenema järgu ettevõtteks.
Liiatigi on ju se suund Tallinna Sadamas viimastel aastatel tasapisi kasvanud. Odav lihtvahendus annab ajapikku teed keerukamale, kuid tulusamale töötlusele.
Näiteks Alexela Terminal töötleb kütuseid 100%, see tuuakse laevadel sisse, ladustatakse, töödeldakse ja saadetakse laevadega edasi, seletas ta.
Niisamuti tuuakse, küll rongidega, sisse väetised, need pakendatakse ja saadetakse edasi. Teisalt, jah, tuleks nende töötlusmäära suurendada.
Huvitava sektorina nägi Raid, nüüd küll mõõnavat, kuid perspektiivset uute sõiduautode sadamasse vedu, nende müügieelset ettevalmistust ja kohendamist sihtregioonide jaoks.
Samas valguses nägi ta ka hiinalstega kauplemist, mille nimel tuleks ka kiirustada, et konkurendid ette ei saaks. Samas Daugava jõesuudmes laiuvat Riia Sadamat ta konkurendina ei näinud, on ju Tallinna Sadama infrastruktuur võimas ja see suudab edukalt vastu võtta ka väga suuri laevu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
"Minu hinnagul on Tallinn jäänud Riia ja Kotka varju. See ongi läinud nii poliitilistel põhjustel," tõdes Eesti Laevaomanike Liidu tegevjuht Enn Kreem Tallinn Sadama kohta.
"See on ilmestav näide. See võiks puudutada ükskõik, mis valdkonda," avas Talllinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand Äriplaan 2010-l väljakäidud mõtet koostada Hiina autosid Eestis.
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.