"See on ilmestav näide. See võiks puudutada ükskõik, mis valdkonda," avas Talllinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand Äriplaan 2010-l väljakäidud mõtet koostada Hiina autosid Eestis.
Tema seletusel tuleks nüüd muuta senine vaid läbiovoolav transiit töötlevaks, uut lisaväärtust loovaks transiidiks. Näiteks nüüd juba töödeldakse transiidikorras Eestis väetisi, naftaterminalides kütuseid. "Läbivoolav transiit tuleb viivuks kinnipidada ja sellele juurde luua lisaväärtus," märkis ta tulevikutrendi.
Seega uut tüüpi transiit võiks hõlmata kõike peenelektroonika ja autokoostetehaseni välja. "Sadamate ümber on meil palju vabu maid ja neid ressursse mitte kasutada oleks selge rumalus," seletas Kaljurand.
Lisaks võimaldaks uut tüüpi transiit luua palju uusi töökohti. Geograafiliselt on Eestil olemas soodne asukoht, oskused, vahendid, kuid nüüd tuleks tõusta kõrgemale tasandile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Seega näitame Hiinale, et tuldagu ja kinnitatagu kanda Euroopa Liidus. Meie oma 1,3 miljoni elanikuga pole kellelegi huvitavad, kuid meil on 24 tunni raadiuses 150 miljonit tarbijat sihtturgudel ja see paneb hiinlasil silmad liikuma," joonistas ta tulevikuvõimalusi...
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
"Kindlasti saab töötlemine meie tegevuses märkimisväärseks tegevuseks," pidas Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid loomulikuks merevärava saamist lihtvahendajast peenema järgu ettevõtteks.
"Kas oleme nii rikkad, et võiksime millestki loobuda!?" küsis Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand retooriliselt sadama tulevikusuundumuste otsustamise teemal.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.