Kas elektriauto saab Eesti talves päriselt hakkama?
Elektriautode ja pistikhübriidide sobivus Eesti talveoludesse on viimastel aastatel märgatavalt paranenud. Amserv Auto juhatuse liige Margus Nõmmik ütleb, et areng toimub nii tehnoloogia, taristu kui ka kasutajate harjumuste tasandil.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Nõmmiku sõnul on esmalt muutunud inimeste mõtteviis ja arusaam igapäevasest liikumisvajadusest. “Kui elektriautod tulid, küsiti alati esimesena, kui võimas on aku ja kui palju sellega sõita saab. Täna osatakse oma sõite realistlikumalt hinnata. Kui iga päev vaid 100 kilomeetrit sõita, ei ole mõtet ajada taga sellist akut, mis läbib sama palju kui sisepõlemismootor ühe paagitäiega,” selgitab Nõmmik.
Seotud lood
Euroopa Komisjon kiitis heaks üle 600 miljoni euro suuruse rahastuse 70 projektile, mille eesmärk on kiirendada alternatiivkütuste taristu rajamist kogu ELis. Toetus eraldati Alternatiivkütuste Taristu Rahastu (AFIF) kaudu ning see suunatakse eelkõige elektri- ja vesinikutanklate rajamiseks mööda TEN-T võrgustikku.
Roheenergia ei ole vaid üks tehnoloogia, vaid paljude lahenduste koosmõju – süsteem, kus tuul ja päike annavad elektri, biogaas ja süsinik annavad tooraine ning nende ühendamisel sünnib tõeliselt ringne energiamajandus, kirjutab European Energy Eesti projektiarendaja Ole Rasmussen.
Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) rajab Kopli lõpp-peatusesse akutrollide laadimispunkti, mis loob eeldused trolliliini nr 9 taastamiseks alates 2026. aasta sügisest.
Nii Rail Balticu kui ka põhivõrgu maanteede ehitamise eesmärke on juba lahjendatud, kuid Euroopa Liidu ees võetud kohustuste ja ka riiklikus arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja teha mahukaid investeeringuid. Samas ei selgu kusagilt, kust see raha ka vähemate eesmärkide täitmiseks tulema peaks, nendib riigikontroll oma värskes aruandes.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.
Enimloetud
2
3
DSV tänu Schenkeriga ühinemisele globaalselt suurima käibekasvuga logistikafirma
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
DSV tänu Schenkeriga ühinemisele globaalselt suurima käibekasvuga logistikafirma
Hääletus on avatud novembri lõpuni!
Turuliidrilt ja riigilt nõutakse miljoneid eurosid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele