Alaealiste valideerimata sõidud moonutavad ühistranspordi planeerimist
Üha rohkem alaealisi kasutab ühistransporti ilma kehtiva sõiduõiguseta ehk sõit jääb valideerimata või 0-eurost piletit ei võeta. See tähendab, et sõidud ei jõua statistikasse, mille alusel planeeritakse liinivõrku ja graafikuid ning suunatakse avalikku raha.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Tulemuseks on valed mahud, ebaefektiivsed kulud ja risk, et teenust vähendatakse seal, kus tegelik nõudlus on suur, nendib Transpordiametm, juhtides tähelepanu tõsiasjale, et kuigi maakonna- ja kaugliinidel on alaealistele sõit enamasti tasuta, tuleb seaduse järgi sõit registreerida ühiskaardiga valideerides või soetades 0-eurose pileti.
Seotud lood
Nii Rail Balticu kui ka põhivõrgu maanteede ehitamise eesmärke on juba lahjendatud, kuid Euroopa Liidu ees võetud kohustuste ja ka riiklikus arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja teha mahukaid investeeringuid. Samas ei selgu kusagilt, kust see raha ka vähemate eesmärkide täitmiseks tulema peaks, nendib riigikontroll oma värskes aruandes.
2024. aasta oli Tallinna Linnatransport AS-i jaoks suurte muudatuste ja arengute aeg. Eesti suurima veeremipargiga ettevõte investeeris nii bussidesse, trammidesse kui ka töötajatesse, tegi olulisi ümberkorraldusi juhtimises ning sõlmis pikaajalisi lepinguid, mis loovad kindlust tulevikuks.
Ma ootan, et Tallinna linnaisad otsiksid lahendusi, mis muudaksid ühistranspordiga tööle jõudmise mugavamaks ning aitaks piirata autode kasutamist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas eelmisel nädalal Vabariigi Valitsusele ettepanekud ühistranspordi rahastamiseks 2026. aastal, mille tulemusena eraldatakse riiklikule ühistranspordile 174,4 miljonit eurot.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Hääletus on avatud novembri lõpuni!
DSV tänu Schenkeriga ühinemisele globaalselt suurima käibekasvuga logistikafirma
Turuliidrilt ja riigilt nõutakse miljoneid eurosid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele