Lätlaste venitamine Rail Balticuga paneb Eesti ehitaja plaanid küsimärgi alla

Rail Baltic Estonia mobiilsuskonverentsil „Majandus saab rööpad alla“ esinenud ettevõtja Tiit Pruuli ütles, et Rail Baltica valmimisest aastaks 2030 ei ole enam realistlik rääkida ning kutsus üles vältima ebamõistlike ootuste loomist.

Rail Balticu trassi ehituse käigus tuleb välja sadu tuhandeid turbatonne, millest suur osa ei leia paremat kasutamist kui utiliseerimine.

Balti riikide reisirongioperaatorid Elron, Vivi ja LTG Link kuulutasid välja Rail Baltica regionaalrongide ühishanke. Kokku plaanitakse hankida kuni 20 Euroopa rööpmelaiusele (1435 mm) sobivat regionaalrongi, mille maksimaalne kiirus ulatub 200 km/h-ni.

Kui valdavalt räägitakse meil raudteest teatava negatiivse alatooniga, siis märksa vähem räägitakse sellest, millise kaaluga on raudteevaldkond Euroopa majandusele tervikuna, kirjutab advokaadibüroo RASK advokaat Mart Kägu.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.