Merle Kurvits: kriisiolukorras peab raudtee töötama ka paberi ja pastakaga

Kevadel naases president Alar Karise delegatsioon Kasahstanist rõõmusõnumiga: õige pea hakkavad miljonid tonnid sealset teravilja liikuma mööda raudteed Muuga sadamasse. “Mina pigem ei usu sellesse,” tunnistas Eesti Raudtee peadirektor Merle Kurvits, kelle sõnul pole küsimus mitte niivõrd meie valmisolekus, kuivõrd kaubasaatja enda riskis.

Siemens Spaini tööde viivitus Tallinna–Tartu signalisatsioonisüsteemi uuendamisel on kestnud juba ligi kaks aastat. Eesti usaldus Hispaania ettevõtete vastu on löönud kõikuma ning see võib mõjutada ka tulevasi Rail Baltica hankeid.

Eesti Raudtee ehitustööd Tartu suunas on jõudnud lõpufaasi, kuid uute liiklusjuhtimissüsteemide sisse lülitamine Tapa jaamas lükkub paraku edasi. Viivituse põhjuseks on töövõtja Siemens Mobility Oy, kes ei suuda süsteemi kasutuselevõtuks vajaliku dokumentatsiooniga õigeks ajaks valmis saada.

„Roll, kus hüppekõrgus on ette määratud, ei ole mulle,“ ütleb Merle Kurvits. Sama suhtumisega murdis ta end tippu elektrimaterjalide äris, roolis rasketehnika ettevõtte läbi koroonakriisi ja vedas krahhi ajal vaguniäri. Aprillist juhib ta Eesti Raudteed.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.