Logistikasektori ettepanekud erakondadele: Eesti ei tohi kaotada iseseisvat transpordivõimekust
Transpordi- ja logistikasektori neli katusorganisatsiooni saatsid erakondadele ja riigikogu fraktsioonidele ettepanekud, millega arvestada järgmisel kevadel toimuvate riigikogu valimiste programmide koostamisel. Sektori hinnangul tuleb riigil parandada vedajate konkurentsitingimusi, vähendada bürokraatiat ning käsitleda transpordi- ja energiavõimekust senisest rohkem julgeolekuküsimusena.
Loe AI kokkuvõtet
Eesti Maanteetranspordi Liit, ELEA, ERAA ja PROLOG saatsid erakondadele enne riigikogu valimisi ettepanekud, et hoida Eestis iseseisvat transpordivõimekust ja vähendada julgeolekuriski. Liidud tahavad parandada vedajate konkurentsitingimusi, kärpida bürokraatiat ja käsitleda transporti ning energiat senisest enam julgeolekuküsimusena. Herkki Kitsingu sõnul ei piisa kirjalikust pöördumisest, vaid enne valimisi soovitakse kohtuda kõigi erakondadega.
Ühised ettepanekud koostasid Eesti Maanteetranspordi Liit (MTL), Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA), Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) ning Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing PROLOG.
Liidud rõhutavad pöördumises, et transpordi- ja logistikasektor annab Eestis tööd enam kui 52 000 inimesele ning mõjutab otseselt nii kaubanduse kui ka eksportiva tööstuse konkurentsivõimet. Maanteekaubaveol on nende hinnangul oluline roll ka riigi varustuskindluses ning iseseisva transpordivõimekuse kaotamine muudaks Eesti transporditeenust importivaks riigiks ja looks julgeolekuriski.
ELEA juhatuse liige Herkki Kitsing ütles logistikauudistele, et ettepanekud on saadetud kõikidele fraktsioonidele ning lisaks soovivad katusorganisatsioonide esindajad enne valimisi ka kõikide erakondade esindajatega kohtuda.
„Elu on näidanud, et ainult kirjalikust pöördumisest ei piisa. Kohtudes värske majandus- ja tööstusministri Liina Vahtrasega, tunnistas ka tema, et on viimane aeg neil teemadel arutada, sest juba õige pea sukelduvad kõik erakonnad valimiskampaaniatesse ja siis on juba väga keeruline neid sõnumeid edastada,“ lausus Kitsing, kelle sõnul on järgmine kohtumine plaanis Parempoolsete esindajatega.
Sektori esindajad koondasid erakondadele kaheksa peamist ettepanekute plokki.
1. Tööjõupuudus ja järelkasv
Esimene probleem on veoautojuhtide vananemine ja uute juhtide vähene pealekasv. Sektori andmetel on 42% veoautojuhtidest üle 55 aasta vanad ning järgmise kümne aasta jooksul oleks vaja ligikaudu 690 uut juhti aastas.
Liidud soovivad taastada püsiva riikliku koolitustellimuse veoautojuhtide ja logistikaerialade õpetamiseks, võimaldada veoautojuhina töötamist alates 18. eluaastast ning muuta välistööjõu kaasamise tingimused võrreldavaks lähiriikidega. Lahendamist vajab nende hinnangul ka kutsekoolide lõpetajate eesti keele oskus.
2. Maksupoliitika ei tohiks kütusemüüki Eestist välja viia
Teine suur küsimus on kütuse maksustamine. Veondus on liikuv äri ning rahvusvahelised vedajad tangivad seal, kus kütus on odavam. Liitude hinnangul peaks Eesti hoidma kütuseaktsiisi vähemalt Läti, Leedu, Poola ja Rootsiga samal või eelistatult madalamal tasemel.
Samuti soovitatakse liikuda heitmepõhise maksustamise poole, soodustada HVO ja teiste säästvamate kütuste kasutamist ning automatiseerida teekasutustasu kontroll. Praegu suudetakse kontrollida alla 5% teedel liikuvatest raskeveokitest ning ligikaudu pooled välisvedajatele määratud trahvid jäävad liitude andmetel laekumata.
3. Põhjala–Balti kaubakoridor ja võrdsed konkurentsitingimused
Eesti vedajad konkureerivad iga päev Läti, Leedu, Poola ja Skandinaavia ettevõtetega, kuid tööjõu-, maksu- ja regulatiivsed tingimused ei ole samad.
Liidud teevad ettepaneku alustada Läänemere regiooni riikidega läbirääkimisi Põhjala–Balti kaubakoridori loomiseks ning ühtlustada konkurentsitingimusi muu hulgas tööjõu, kütusemaksude, autorongide mõõtmete ja masside, taristu ning elektroonilise veoteabe osas. Taristu planeerimisel soovitakse arvestada ka kuni 34,5 meetri pikkuste autorongidega.
Hetkel kuum
4. Eesti transpordipoliitika vajab uut arengukava
Liitude hinnangul on transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 tänaseks aegunud, sest see valmis enne julgeolekukeskkonna muutumist, transpordi lisamist heitmekaubandusse ja Rail Baltica jõudmist praegusesse etappi.
Seetõttu tuleks koostada uus arengukava, kus seatakse ajakohased eesmärgid maantee-, bussi-, mere- ja raudteetranspordile ning käsitletakse neid ühe tervikliku veosüsteemina. Sektor soovib olla uue poliitika koostamisse kaasatud.
5. Teed ja rahvusvahelised ühendused vajavad pikaajalist rahastamist
Logistikaettevõtete hinnangul ei saa taristuehitust kavandada ühe riigieelarve aasta kaupa. Liidud tahavad, et Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu põhimaanteed ehitataks täies ulatuses 2+2 teedeks ning koos teedega rajataks ka raskeveokite parkimis- ja laadimistaristu.
Eraldi probleemina tuuakse välja Rootsi-suunaliste laevaühenduste veovõimekus. Ebapiisavate ühenduste tõttu tuleb osa Eesti eksporti juba praegu vedada Rootsi Läti või Soome kaudu, mis suurendab logistikakulu ja vähendab konkurentsivõimet.
6. Kaubavedu on linnaruumi planeerimisel unustatud
Liitude hinnangul on linnaruumi ümberkorraldamisel keskendutud jalakäijatele, ratturitele ja ühistranspordile, kuid jäetud piisavalt arvestamata sellega, kuidas jõuab kaup kauplustesse ja klientideni.
Näiteks võib jalgrattatee rajamise järel kaduda senine laadimisvõimalus, ilma et veokile pakutaks alternatiivset peatumiskohta. Tulemusena pikeneb vedu või laaditakse kaupa kohtades, kus see segab liiklust. Liidud soovivad luua sagedastesse laadimiskohtadesse lühiajaliste peatumis- ja laadimiskohtade võrgustiku ning tagada nende aastaringse kasutatavuse.
7. Eriveoloa saamiseks ei tohiks olla vaja pöörduda 79 ukse taha
Üheks kõige konkreetsemaks bürokraatiaprobleemiks nimetavad liidud eriveolubade süsteemi. Praegu peab vedaja sõltuvalt marsruudist suhtlema riigi ja 78 kohaliku omavalitsusega ning üks vedu võib nõuda mitut eraldi taotlust.
Lahendusena pakutakse ühtset riiklikku eriveolubade taotluskeskkonda ja „ühe ukse poliitikat“, mille puhul ettevõtja ei pea samu andmeid eri ametiasutustele korduvalt esitama. Samuti soovitakse võtta kasutusele elektroonilise kaubaveoteabe ehk eFTI süsteem.
8. Energiajulgeolek peab jõudma logistikaettevõtete riskijuhtimisse
Kaheksanda teemana tõstavad liidud esile energiajulgeoleku. Logistika toimimiseks ei piisa üksnes elektri olemasolust – kriisi ajal peavad olema kättesaadavad ka kütus, laadimisvõimekus ja toimiv energiataristu.
Liidud soovitavad luua kriitiliste logistikaobjektide varutoite ja lokaalse energiatootmise rajamiseks toetusmeetme. Samuti peab kriisiolukorras olema tagatud logistikaettevõtete prioriteetne ligipääs riiklikule kütusevarule.
Eriti haavatavad on elektrikatkestuse korral külmlaod, sadamad, tolli-, IT- ja automaatsed sorteerimissüsteemid. Liitude hinnangul vajavad kriitilised terminalid ja laod vähemalt 24–72 tunni energiavarustuse häireks valmisoleku plaani.
Erialaliidud rõhutavad, et ettepanekute eesmärk ei ole üksnes veondussektori kulude vähendamine, vaid Eesti enda transpordivõimekuse säilitamine. Nende hinnangul mõjutavad vedajate konkurentsitingimused otseselt nii ekspordi toimimist, maksutulu kui ka riigi võimet kriisiolukorras kaupade liikumist tagada.
Loe katusorganisatsioonide ettepanekuid täismahus:
Seotud lood
Alates 1. oktoobrist langetas Läti Vabariik diislikütuse aktsiisi ning värsked hinnapakkumised transpordiettevõtetele näitavad, et Lätis on kütus 2,3 senti soodsam kui Eestis. „Mis teha, esmaspäeval läks autojuhtidele juhis välja, et Lätit läbides tuleb paak täis panna,“ tunnistas Haanpaa OÜ tegevjuht ja ERAA nõukogu esimees Tiit Parik.
Probleemid on jätkuvalt kvaliteetse tööjõu puudus, kütuse kõrge hind ja veotellija vastutus, millele lisandub piisava laevaühenduse puudumine Skandinaavia suunal, ütles rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni (ERAA) peasekretär Ermo Perolainen. Mitmeid sektori konkurentsivõimet takistavaid tegureid saaks lahendada, kui riik appi tuleks.
Eesti transpordi-, logistika- ja kütusesektori organisatsioonid esitasid peaminister Kristen Michalile ühispöördumise, milles toonitatakse, et diislikütuse aktsiis tuleb ajutiselt viia EL-i miinimumtasemele nii nagu seda teevad meie naaberriigid. “Vastasel juhul astume taas sama reha otsa kui aastatel 2016-2018, mil suur osa kütuseaktsiisist Läti eelarvesse voolas.”
Ajal, mil transpordisektor vajab üle kogu Euroopa kiiret järelkasvu, kodumaiste juhtide reservi ja paremat kriisivalmidust, tõmbab Eesti riik veoauto- ja bussijuhtide kutseõpet veelgi rohkem koomale. „Viimased 21 bussi- ja 24 veokijuhti lõpetavad sel kevadel, rohkem enam pooleaastase kutseõppega juhte peale ei tule,“ tunnistas Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus saates „Logistikauudised eetris“.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Enimloetud
3
4
Vaata, kui palju teenisid logistikasektori võtmetegijad II kvartalis maakondade lõikes.
5
Leedu soovib kasvatada teemaksutulu ligi 60% võrra
Viimased uudised
Lisatud täismahus pöördumine erakondade poole. Loe ilma maksumüürita!
Konverentsid
Hetkel kuum
Lisatud video kavandatavast teekoridorist
Leedu soovib kasvatada teemaksutulu ligi 60% võrra
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele