Autor: Siim Sultson • 20. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehkki selle aasta esimese üheksa kuuga on läbivate konteinerite maht vähenenud 28,2 % ehk 98 951 konteinerini, on see sektor sadama jaoks ikkagi perspektiivikas. Näiteks selle aasta 9 kuu kaubakäive kasvas 6,7%.

Kui ühelt poolt on Tallinna Sadamale Ida-Lääne teljel konkurentideks eeskätt konteinerite osas Riia, Klaipeda ja Kotka sadamad, siis veelgi olulisemaks sadamate konkureerimisest peab Ringmaa transiitkoridoride konkureerimist.

Kasvava trendina on aastast aastasse Tallinna Sadam püüelnud senise tuima lihttransiidi asemel töötleva transiidi poole. "Suund on töötleva transiidi suurendamise poole, mis aga omakorda sõltub terminalide arengust," jäi ta selle osatähtsuse võimaliku domineerimise suhtes umbmääraseks.

"Hiinaste ja venelaste konteinervedu raudteed mööda on ikka väikese osatähtsusega," pidas Ringmaa uudist idanaabrite konteinermahtude paisutusest liialduseks.

Mereveost kallim raudteetransport on ikka ajatundlike kaupade veoks. Seega Hiinast Venemaale raudteed pidi on veel asjalik, kuid Hiinast Euroopasse vedu on nii pikk, et siis minetab raudteevedu oma mõtte. Seega lõpuks osutub ikkagi Euroopa suunas hiinlastele mõtekamaks alati odavam meretransport, arutles ta.

Mis siis, et konteinervedu on Tallinnas viimase üheksa kuuga kahanenud 28,2%, on see Ringmaa veendumusel perspektiivne niikuinii.

Mis siis võiks viie aasta perspektiivis muutuda Tallinna Sadama jaoks konteinervedude vallas?

"See sõltub majandusolukorrast: peale 2008. aasta langust algab aastal 2010  taastumine, aastal 2012 saavutame 2008. aasta taseme ja areneme edasi ning jääme ootama uut kriisi," vedas ta tulevikunägemusi.