Alexela Groupi juhatuse liige Marti Hääl prognoosis sel nädalal Jüris maailma suurima kütusevalikuga tanklat avades, et lähema 3-5 aasta perspektiivis on Eestis 30-40 tuhat CNG ehk rohegaasiga sõitvat autot ja nende tarbeks avatud üle riigi juba ka pea 50 gaasitanklat.
- Alexela Group juhatuse liige Marti Hääl Jüri tankla avamisel. Foto: LIIS TREIMANN
Marti Hääl selgitas, et kui täna lisatakse fossiilsetele kütustele kliimaeesmärkide saavutamiseks biokomponenti, siis on see valdavalt põllumajanduslikku päritolu, mis ei lahenda jätkusuutlikkuse küsimust ja ei suuda pikas plaanis täita ka rangemaks muutuvaid kliimaeesmärke. Sellist kütust on vaja Eestisse importida ja ühtlasi on biokomponendiga kütuse kvaliteedi säilitamiseks vajalikud eritingimused.
“Alternatiivseid kütuseid omavahel võrreldes vurab elektriautosid Eesti teedel täna vaid ligi 1 500, ent viimase viie aastaga on ilma igasuguse riigipoolse teavitustöö ja toetusteta Eestis rohegaasiga sõitvate autode arv tõusnud nullist 8 000 juurde,” märkis Hääl.
CNG autod tarbivad rohegaasi, mida valmistatakse biolagunevatest jäätmetest ka Eestis kohapeal, CNG hind on bensiiniga võrreldes ligi 60% soodsam ning biometaani tarbivatel autodel kasvuhoonegaaside heide kokkuleppeliselt puudub.
TULEKUL
7. Kütuseturu aastakonverents
Toimub 10. septembril Tallink Spa & Conference Hotellis.
Marti Hääl osaleb ka kütuseturu aastakonverentsi vestlusringis.
Lisaks esinevad ettekannetega Eesti Gaasi juhatuse liige Kalev Reiljan, keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt, rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, Neste korporatsiooni avalike suhete direktor Ilkka Räsanen ja mitmed teised. Konverentsi modereerib majandusekspert Raivo Vare.
Konverentsi programmiga tutvuda ja registreerida saab
SIIN!Hääle sõnul on gaas lähima 10-20 aasta jooksul kindlasti ühiskonnale odavaim alternatiiv fossiilsetele mootorikütustele ja ainus tõsiseltvõetav võimalus rahvusvaheliste kliimakokkulepete täitmiseks transpordisektoris. “Alexela eesmärk on pakkuda 100% kohalikult toodetud biometaani, mis on CO2-neutraalne ja ainus jätkusuutlik kohalik taastuvkütus, mis ühtlasi ei tule toiduainete arvelt vaid lahendab nii olme- kui põlumajandussektori biojäätmete ringlussevõtu väljakutsed,” kinnitas ta.
Alexela Groupi juhatuse liige ütles, et mitmel pool Euroopas on täna muna ja kana probleem: CNG ja LNG autosid pole mõtet müüa, kui pole tankimisvõimalusi ja ettevõtted ei taha investeerida gaasitanklate võrgustiku rajamisse, kuna teedel pole piisavalt CNG autosid.
“Oleme Alexelas otsustanud CNG ja LNG tanklate rajamisse lähiaastatel oluliselt investeerida ja näeme, et tänase 17 CNG tankla asemel on 3-5 aasta perspektiivis üle Eesti kokku juba 50 CNG gaasitanklat, mis nõuab valdkonda ligi 50 miljoni euro suurust investeeringut,” märkis Hääl.
Marti Hääl prognoosis, et Eesti teedel on juba lähiaastatel ainuüksi 30-40 tuhat rohegaasil töötavat sõiduautot, millele lisanduvad gaasiautodest veel LPG autogaasi tarbivad sõiduautod ja veeldatud maagaasil LNG sõitvad raskesõidukid.
MIS ON MIS?
LPG autogaas
•Võrreldes diislikütuse ja bensiiniga -40% kasvuhoonegaase
•Kuni 45% säästu kütusekuludelt
•Täna ligi 75 tanklat üle Eesti
•Gaasiseadme järelpaigaldus mõistlik ka kasutatud sõidukile
CNG ehk surugaas
•Soodsaim kütus sõiduautole, kuni 60% säästu võrreldes bensiiniga
•Alexelas 100% biometaan, mis on CO2 neutraalne
•Ka fossiilse maagaasi puhul väheneb KHG heide kuni 80%, saasteained NOX ja PMX puuduvad
•Kohalik ja taastuv mootorikütus
•Eestis täna 17 tanklat
•Lähitulevikus kokku üle Eesti 50 tanklat
•Viimase 5 aastaga Eestis kasutusele võetud ligi 8000 CNG-mootoriga sõidukit
•Lähituleviku prognoos 35 000 CNG sõidukit
Seotud lood
Alexela on suunanud oma fookuse puhtamatesse kütustesse, avanud Jüris esimese LNG tankla ning soetanud esimesed kolm LNG veokit. Esimesed kogemused on ettevõtte hinnangul vaimustavad, kirjutab Alexela juhatuse liige Alan Vaht.
Täna avas Alexela Jüris esimese LNG tankla Baltimaades ja laia kütusevaliku tõttu nimetas ettevõte Jüri tankla maailma esimeseks energiakaubamajaks. Puudu on veel vaid vesinik, kuid esimesel võimalusel lisatakse tootenimistusse ka see. Igatahes postil oli vesiniku silt juba sümboolselt olemas.
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.