Tõnu Tramm • 25 aprill 2018

Kuidas säästa 40% kütusekulust?

Foto: Stone Wolf OÜ

Transpordifirma Stonewolf OÜ juhataja ja Autoettevõtete Liidu juhatuse liige Andrus Laul tunnistas, et kui ikka väga tahta, on võimalik ettevõtte kütusekulu alandada peaaega poole võrra. Kuidas see on võimalik?

Andrus Laul tunnistas, et kõige lihtsam ja levinum variant kulusid kokku hoida on autovedajate seas, on maksude optimeerimine. „Lätist paagitäitega Eestisse kütuse vedamisse ma ei usu, sest kütuseliiter on seal vaid kümnendiku võrra odavam ja isegi kui üks veokipaak mahutab 1500 liitrit, ei tohiks eraldi kellegi palkamine ja Lätis käimine end õigustada. Kui, siis ehk vaid „lõunaosariikides“," lausus Laul, kelle arvutuste järgi on pigem valdav probleem see, et jäetakse tasumata tööjõumaksud ning arveldatakse töötajatega päevarahade kaudu.

„Olen piisavalt suur Eesti patrioot, et seda teed minna. Teiseks on see minu arvates pisut liiga lihtne tee,“ tõdes laul, kes on suutnud märkiväärselt kokku hoida hoopis teiste kulude alandamise kaud.

Kuidas motiveerida autojuhte?

Esimese sammuna asus Laul oma ettevõttes põhjalikumalt analüüsima kõiki kulusid ning avastas, et remondikulude osakaal oli arvestavatalt suur. Ta otsustas need piltlikult öeldes vahetada välja liisingukulude vastu, saades boonusena kaasa vähem kütust kulutavad uued veokid.

„Kui varem kasutasime Euro3 normidele vastavaid autosid, siis asendasime need Euro 6 autodega ning kütusekulu langes märgatavalt,“ nentis Laul, kes uute autodega sai kaasa ka moodsad autopargi haldamise liideseid, mis võimaldasid iga juhi kohta eraldi monitoorida kütusekulu.

Selgus, et säästlikkuse osas oli juhid üsna erinevad, mistõttu otsustas ta saata juhid säästliku sõidu koolitusele, lisaks paigaldas autodele topograafilised püsikiirusehoidjad, mis peaks teoreetiliselt autopargi keskmist kütusekulu aitama alla tuua.

„33% meie sisendkuludest moodustab kütus. Koolitasime juhte, palusime neil sõita pisut aeglasemalt, kasutada maksimaalselt ära kineetilist energiat, vähendada mootori tööaega tühikäigul jne, jne, kuid paraku ei toonud see kaasa just väga suuri muutusi. Juhid lihtsalt ei omandanud uusi võtteid, ega hakanud kasutama ka topograafilist püsikiirusehoidjat,“ nentis Laul, kes otsustas seepeale välja tulla veelgi radikaalsema motivatsioonipaketiga.

„Panime välja normkulu 31 l/100 km, Kes saab hakkama vähemaga, saab kokkuhoitud kütuse endale. Tõsi, puht piltlikult öeldes, sest kütust me loomulikult paagist välja laskma ei hakanud, kuid me konventeerisime selle preemiarahaks. Ja kütusekulu hakkas langema kui võluväel. Isegi kuni 27 l/100 km, mis kokkuvõttes tähendas, et juht säästis 500 liitrit kuus, mis netosummana tähendas 288 euro suurust palgalisa,“ rääkis Laul, kelle sõnul tekkis ettevõtte siseselt suisa hasartlik võistlus, kes suudab rohkem boonust teenida.

Muud kulud alanesid

Ehkki ettevõte ise sellest kütusesäästust otsest kasu ei saanud, kuna kokku hoitud summa maksti autojuhtidele välja, hakkasid ilmnema hoopis muud ja mõneti isegi üllatuslikud kuluridade langused. Autod hakkasid sõitma sujuvamalt, pidurdamisi oli vähem ning nad hakkasid vähem kuluma. Alanesid avariidest tulenevad tööseisakud, kaupade purunemisi oli vähem, sest äkkpidurdused vähenesid.

Ehkki aeglasema sõiduga tekkis küll väikene ajaline lisakulu, optimeeriti seda läbi kiiremate laadimiste.  Jne, jne. „Otse loomulikult saime läbi selle ka motiveeritud töötaja, mis on meie jaoks kahtlemata kõige suurem väärtus,“ tunnistas Laul, kelle sõnul on võrreldes toonaste Euro3 autode ajastuga langenud tänaseks ettevõtte kütusekulu tervelt 40%, mis on kahtlemata üheks oluliseks teguriks kasvanud aktsiiside taustal ellu jäämiseks. 

Mis puudutab Eesti autovedajate üldist konkurentsivõimet, siis ei ole ta isiklikult täheldanud seda, et lõunanaabrid nendelt süsteemselt turgu ära võtaks. Küll aga on tõsiasi, et nii Läti, Leedu, kui isegi Türgi vedajad on hakanud üha enam vedama kaupu läbi Eesti Soome.  

Tagasi tuua pole neil aga midagi, ehk et mitte teha tühisõitu, otsitakse siiapoole lahte tagasi jõudes mistahes koormat. „Ehk kui Läti vedaja on nõus viima koorma Riiga odavamalt kui meie oleme nõus seda viima Pärnusse, siis ilmselgelt kasutavad logistikud seda võimalust ära. Aga et siin saaks rääkida mingist teadlikust turu ülevõtmist, seda ma küll ei ole tähele pannud,“ lausus Laul.

Andrus Laul esines vastavasisulise ettekandega eilsel kütuseturu aastakonverentsil.

 

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150