Autojuhtide palgad on kasvanud teistest kiiremini

 „Nõudlus töökäte järele on kasvanud pea kõikides valdkondades, mis suurendab ka palgasurvet,“ kommenteeris tulemusi tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „2018. aastal avaldatud tööpakkumisi analüüsides näeme, et mitmetel ametikohtadel on avalikult pakutav palgalagi (kõrgeim palk, mida tööpakkumisel avalikult pakutakse) brutopalga mediaanist kõrgemal. See viitab asjaolule, et tööandjad proovivad töötajaid üle meelitada ametiala keskmisest kõrgema palgaga. Eriti tugevalt on taolist palgasurvet märgata müügi- ja IT-sektoris, kus näiteks tarkvara arendajatele on tööandjad valmis pakkuma 2966-eurost brutokuupalka, kuigi ametiala brutopalga mediaan on tunduvalt madalam – 2185 eurot.“

Palgasurve kahandab konkurentsivõimet

Sama olukord on ka autovedajate seas, kus juhte on raske leida ning häid autojuhte tuleb sõna otseses mõtes hoida iga hinna eest. See omakorda on pannud löögi alla sektori konkurentsivõime, mis on aina enam alla jäämas lõunanaabrite autovedajatele. "Kütuseaktsiisi tõus, uus teemaks, raskeveokimaks, palgasurve, ega see raha seina seest ei tule. Lõppkokkuvõttes peavad kliendid selle kõik kinni maksma," nentis intervjuus Logistika erilehele Harju KEK-i tegevjuht Janek Lehtmets, kelle alluvuses on transpordiettevõte KMV.

"Meil võiks samuti olla rohkem autosid, kuid me peame hoidma autopargi optimaalse just sellel põhjusel, et meil pole rohkem juhte võtta. Oleme jõudnud selleni, et kogemustega juhti ei leiagi. Ainus variant on kaasata juhid, kellel ei ole pikamaasõidu kogemust ja nad ise kohapeal välja koolitada."

Lehtmetsa sõnul palkavad juba täna mitmed ettevõtjad võõrtööjõudu, kuid 0,1%-line kvoot on tema hinnangul ilmselgelt vähe. "Üks tööstur tegi ettepaneku, et see peaks olema umbes 10 000 inimest või umbes 1%. Siis oleks suurusjärk palju reaalsem," tõdes Lehtmets, kelle sõnul takerdub veonduses võõrtööjõu kasutamine lisaks ka vajaliku keeleoskuse taha.