Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kütusesegajad sandistavad automootoreid
Valitsuse otsus lõpetada kerge vedelkütuse erimärgistamine ja võrdsustada selle aktsiis diislikütuse omaga tõi turule kaheldava väärtusega kütusesegu, mis juba näitab oma mõju.
Raske kütteõliga segatud kütusesegu rikub automootori osi.
Foto: Andras Kralla
Raske kütteõli ei ole kõrge väävlisisalduse tõttu mõeldud mootorsõidukites kasutamiseks, samuti lisatakse diislit kütteõliga segades kemikaale. Veho Eesti teeninduses on praegu kaks ettevõtetele kuuluvat sõidukit, mille mootor sellise segu tõttu enam ei käivitu.
Eesti Õliühingu hinnangul on Eestisse toodud tavapärasest suurem kogus rasket kütteõli, millest märkimisväärne osa on jõudnud mootorikütuste turule, kus seda müüakse tavalise diislikütusena.
Statoili andmetel on pärast kütuseaktsiisi tõusu tangitud Eestis sadu tuhandeid liitreid vähem diiselkütust. Ettevõtte mootorikütuste müügidirektori Meelis Miguri sõnul on selle põhjal reaalne, et transpordiettevõtete kütuse tarbimine väheneb Eestis kuni 40%.
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.