Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Muugal avatakse 20 mln eurot maksev konteinerterminal
Transiidikeskuse praeguse konteinerterminali aastane konteinerite töötlusmaht on 450 000 TEUd, konteinerterminali laiendusega kasvab aastane võimalik maht 600 000 TEUni. Möödunud aastal töötles Transiidikeskus 252 000 TEUd konteinereid. Käesolevaks aastaks on ettevõte prognoosinud mahuks 270 000 TEUd.
Transiidikeskus sai konteinerterminali laienduseks vajaliku maa rentimise õiguse Muuga sadamas möödunud aastal. Varasemalt oli Tallinna Sadam konteinerterminali rajamiseks sõlminud lepingu ettevõttega Rail Garant. Selle valiku õiguspärasuse vaidlustas Transiidikeskus kohtutes. Eelmise aasta alguses jõudsidki Rail Garant ja Transiidikeskus kohtuvälisele kokkulepele, millega Rail Garant loobus Muuga sadamasse konteinerterminali rajamisest ja müüs terminali rajamise õigusi omava ettevõtte Transiidikeskusele.
Terminale laiendavad ka naabersadamad
Transiidikesksuse konteinerterminali sarnasest laiendusest on teatanud ka Riia sadamas tegutsev Baltic Container Terminal Riga (BCT). Ettevõte investeerib konteinerterminali laiendusse 20 miljonit eurot. Sellega ehitatakse 450 meetrine kai 700 meetri pikkuseks ja rajatakse lisaks uus terminali superstruktuur. Investeeringuga kasvab terminali konteinerite aastane käitlemismaht praeguselt 450 000 TEUlt 600 000 TEUni. Möödunud aastal läbis Riia sadamat 311 099 TEUd konteinereid.
Transiidikeskuse juhatuse esimehe Erik Laidvee sõnul on Riia sadam neile konteinervedudes kindlasti konkurent, kuid tema ütlusel ei näe ta põhjust, miks peaks neile tulevikus kliente kaotama. „Pigem on täna seis vastupidi, näiteks Mitsubishi Kaluuga tehase pakkumisprotsessis kaotas Riia meile. Kavatseme oma konkurentsieeliseid arendada veelgi,“ kinnitas Laidvee.
Ta selgitas, et Riial ja Muugal on mitmeid põhimõttelisi erinevusi. Riia on jõesadam, kus sügavused ja laevade suurused on piiratud. Muuga on meresadam ning saab vastu võtta kõiki laevu, mis Taani väinadest läbi pääsevad. „Lisaks looduslikele eelistele peame jätkuvalt olema efektiivsemad kui Riia sadam,“ lausus Laidvee.
Tallinna Sadama kommertsjuhi Erik Ringmaa sõnul jälgivad nad konkurentsi seisukohalt Läänemere idakalda sadamate kaubamahtusid. Kiireim kasv on viimastel aastatel olnud Gdanski sadamas. Ringmaa väitel on Gdanski sadama kasv tulnud tänu ookeanilaevade otsekülastustele ja selleks tehtud investeeringutele.
Ringmaa andmetel oli 2013. aasta konteinerite kaubamaht nende konkurentsi küllaltki stabiilne – 6,9 miljonit TEUd, mis on ligikaudu 6% rohkem kui aasta varem. Suurim maht liigub jätkuvalt Peterburi kaudu. „Peterburi eelis teiste piirkonna sadamate ees on asjaolu, et sadam asub ise riigis, mis on ka piirkonna suurim turg,“ selgitas Ringmaa.
Ringmaa andmetel on konteinerterminalide võimekuse kasvatamise plaanid praktiliselt kõigil sadamatel. Suuremate projektidena saab tema sõnul nimetada Bronka projekti Peterburis ja MSC/Smelte projekti Klaipedas. „Kuid ka Ust-Luga terminal on suhteliselt hiljuti avatud ning ruumi mahu kasvuks on palju,“ lisas ta.
Seotud lood
Transiidikeskuse AS Muuga konteinerterminal käitles augustis 17,2% rohkem konteinereid kui möödunud aastal samal ajal ehk kokku 21 979 TEUd.
Riigikohtu halduskolleegium otsustas võtta menetlusse ASi Transiidikeskuse kassatsioonikaebuse ja hakkab kaaluma, kas Tallinna Sadama riigihankes „Operaatori leidmine Muuga sadama konteinerterminali laiendamiseks“ sõlmitud hoonestusõiguse seadmise leping ja koostööleping tuleks tühistada.
Transiidikeskuse AS ja Lemminkäinen Eesti AS sõlmisid lepingu konteinerterminali laiendamiseks ning terminali juurde kuuluvate muude ehitiste ja rajatiste ehitamiseks.
Transiidikeskus on alustanud alustanud ehitustöid uuel konteinerterminali maa-alal Muuga sadamas. Terminali esimese etapi ehitus läheb maksma 7-8 miljonit eurot.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Viimased uudised
Linnas: olime sada protsenti kindlad, et tuleb õigeksmõistev otsus
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Konverentsid
Hetkel kuum
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele