Autor: Tanel Raig • 29. mai 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valitsus jättis Rail Balticule Harjumaal alles kolm valikut

Valitsus otsustas Harjumaal jätta Rail Balticu trassivalikusse kolm varianti, eemaldades valikust trassid, millede osas on vastu keskkonnaministeerium, pole üksmeelel omavalitsused ja mis on teistest kalleim.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustas neljapäeval valitsuskabinetile Rail Balticu raudteeühenduse seni tehtud uuringuid ja erinevaid trassialternatiive. Valitsus otsustas, et Harjumaal tuleb jätkata trassidega, mis kulgevad nii idast kui läänest ümber loodava Nabala looduskaitseala (13A, B, C ja D). Ülejäänud trassivalikud jäävad kõrvale.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Valikust võeti välja trassivariandid, mis läbisid loodavat Nabala looduskaitseala. Neid trassivariante on peetud üheks lihtsaimaks lahenduseks, kuna läbivad väga hõreda inimasustusega alasid. Nende trasside puhul oleks jäänud raudtee alla ja lähialadele (350meetrine laiune planeeringukoridor) vaid 34 elu- ja ärihoonet. Nabala loodavat kaitseala läbivatele trassidele on aga kategooriliselt vastu olnud keskkonnaministeerium.

Edasisest valikust jäid välja ka mööda Tallinna ringteed kulgevad trassivariandid. Need olid valikus seitsme omavalitsuse ettepanekul, aga sealkandis olevad vallad ei leidnud üksmeelt, milline oleks optimaalseim raudtee kulgemise versioon.

Arutusel ei ole enam ka mööda olemasolevat Tallinn-Pärnu raudteekoridori ja Ülemiste järve kallast kulgev trass. Kuigi kõige lühem trassivariant, oleks see olnud ka kõige kallim, kuna kulgeb läbi asulate, kus ruumi uue raudtee jaoks vähe. Rail Balticu projektijuhi Indrek Sirbi hinnangul oleks see trassivalik olnud umbes 90-100 miljonit eurot kallim võrreldes kõige odavama trassiga.

Kõige odavamad ei ole ka valitsuse väljavalitud tulevasest Nabala looduskaitsealast ringiga mööduvad trassid. Need on kõige pikemad trassid, teistest ca 7-8 km pikemad, mis teeb kallimaks nii ehituse kui ka hilisema hoolduskulu. Samuti jääb nende trasside raudtee planeeringualale ka rohkem elu- ja ärihooneid - 35 kuni 237.

Indrek Sirp on enne valitsuskabineti arutelu öelnud, et tänase seisuga pole õige ühtegi trassi välja võtta ja töödega peaks edasi minema. Sirbi sõnul oleks kõigi trassivariantide kohta pidanud tegema avalikud tutvustused, mida inimestele on juba pikka aega lubatud. "Tuleks koostada ka täpsemad eskiislahendused ja sügisel tulla uuesti kokku, et teha põhimõtteline otsus," ütles ta intervjuus ETV hommikuprogrammis Terevisioon.

Valitsus teatas oma pressiteates, et kõikide trassivariantide puhul arutati nende mõju elukeskkonnale, loodusele ja majandusele, samuti trasside maksumust. Välja valitud kolme trassi puhul on tegemist kompromissiga, kus mõjud elukeskkonnale ja loodusele on kõige enam tasakaalus.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitab pärast trassialternatiivide võrdlustulemuste tutvustamist avalikkusele ja trassialternatiivide eskiislahenduste koostamist valitsuskabineti nõupidamisele ettepaneku eelistatuima trassi kohta. Trass on vaja välja valida sügisel.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077