Valitsuskabinet andis neljapäeval toetuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning konsultantide esitatud Rail Balticu raudteeühenduse trassieelistustele. Põhja-Eestis jätkatakse tööd kahe erineva perspektiivikama trassiga, Kesk-Eestis ja lõuna pool ühega.
Harjumaa trassivalikutest jäid valikusse nii maavanema pakutud lahendus kui Nabala looduskaitsealast idapoole jääv trassikoridor. Lõunapoolses Raplamaa osas toetas valitsus maavanema eelistusena välja pakutud trassilahendust 16d, mis viib raudtee Kohila alevikust ja Prillimäe külast veelgi enam ida poole.
Pärnumaal jätkatakse ühe trassiga, mis kulgeb üle põldude ja häirib kõige vähem tundlikku looduskeskkonda ning hoiab kokku ligi 11 miljonit eurot.
MKM i eelistus Harjumaa ja Raplamaa põhjaosas selgub kevadel. Samas jätkatakse kogu trassi ulatuses eelprojekti koostamisega, millega seoses kavandatakse koostöös Tehnilise Järelvalve Ametiga proportsionaalsed leevendusmeetmed, et vähendada raudtee rajamisest negatiivset mõju inim-, loodus-, majandus- ja kultuurikeskkonnale raudtee vahetus läheduses.
Trassi pikkuseks Eestis on ligikaudu 211 kilomeetrit ja selle maksumuseks 1,1 miljardit eurot, millest Euroopa Liidu (EL) toetus moodustab 650 miljonit eurot ja Eesti omaosalus 500 miljonit eurot.
Seotud lood
Juulis valis Rail Balticu juhtkomitee välja parima võimaliku trassilahenduse, mida hakatakse eelseisva sügise ja talve jooksul avalikul aruteludel tutvustama. Rail Balticu planeeringute peaspetsialist Andres Lindemann ütles ERRile, et et kõigile sobiva lahenduse väljatöötamine on pea võimatu.
Are, Tootsi, Tori ja Vändra vallad ei nõustu 20. novembril Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esitatud Rail Baltica raudteeühenduse trassieelistustega põhja-Pärnumaa osas.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on arvutanud kokku palju Rail Balticu Harjumaa trassi osad maksma läheks ja mis on nende sotsiaal-majanduslik mõju.
Valitsus otsustas Harjumaal jätta Rail Balticu trassivalikusse kolm varianti, eemaldades valikust trassid, millede osas on vastu keskkonnaministeerium, pole üksmeelel omavalitsused ja mis on teistest kalleim.
Ettevõtte äritegevuseks vajalikud sõidukid soetatakse enamasti liisinguga, mida finantseerib üldjuhul pank. Sellega kaasnevad sõidukite korralised hooldused, rehvivahetused ja kindlustusjuhtumite puhul ka hulganisti asjaajamist. Selline sõidukipargi haldamise viis on ettevõtte jaoks märkimisväärse ajakuluga, eriti kui sõidukeid on rohkem.
Hetkel kuum
Tagasi Logistikauudised esilehele