Tanel Raig • 30 oktoober 2013

Aasta parima logistikateo kandidaadid

Konkursi Aasta Logistikategu žürii on välja valinud kümme parimat logistikategu. Võitja kuulutatakse välja 13. novembril toimuval Logistika Aastakonverentsil.

Logistikategusid hindab nii žürii kui ka Eesti logistikaavalikkus hääletamise teel. Sealjuures on žürii otsusel 50% ning avalikkuse hinnangutel 50% osakaal.

Võitja selgub kaalutud häälte summeerimisel. Žürii koosseisu kuulusid Äripäeva logistikaajakirjanikud ning PROLOGi juhatuse liikmed.

Rahvahääletus kestab 5. novembrini 2013. Hääletamiseks tuleb saata e-kiri oma lemmikteoga aadressile sensei@sensei.ee, lisades hääletaja dentifitseerimiseks

kindlasti ka enda nime ja ettevõtte. Hääletada saab vaid üks kord ja ühe logistikateo poolt. Omaenese logistikateole antud hääled ei lähe arvesse.

Kolme võidutöö esitlemine ja autasustamise tseremoonia leiab aset 13. novembril Tallinnas toimuva 15. Logistika Aastakonverentsi raames. Konverentsi kohta saab lähemalt lugeda SIIT. Lisainfot Aasta Logistikateo konkursi kohta leiab konkursi korraldaja veebilehelt www.sensei.ee.

Varasematel aastatel on Suure Auhinna pälvinud EVR Cargo, Eesti Logistikaklaster, DPD Eesti, SmartPOST, Magnum Logistics, A. Le Coq, Lextrans/Autologistika, Sillamäe Sadam, DFDS Transport (praegune DSV), Schenker ja Telema.

LOGISTIKA AASTATEGU 2013 FINALISTID(Esitatud tähestiku järjekorras)

Coca-Cola HBC Eesti usaldas logistika logistikaettevõttele2013. aasta logistikategu Coca-Cola HBC Eesti ASis oli logistika tegevuste üleandmine logistikaettevõtetele.

Selle eesmärk oli teeninduse kvaliteedi tõstmine. Lisaväärtusena aitab see lahendus fookustada põhitegevusele.

Koostöös oma logistikapartneritega on Coca-Cola HBC Eesti välja töötanud ärimudeli ja -protsessid, mis võimaldavad ära kasutada ettevõtete tugevamaid külgi ja seda kõige efektiivsemal moel. Näiteks, väljaveo ringide planeerimisega

tegeleb endiselt Coca-Cola HBC Eesti, kuna neil on selles vallas pikaajaline kogemus ning samuti moodne tarkvara. See on võimaldanud neil saavutada paremad tulemused veose marsruudi, autode täitumuse ja kaupade kohaletoimetamise osas.

Tegu muutis tarneahela efektiivsemaks ja tagab klientidele kõrgema rahulolu ning

toodete tarnekindluse, mis on üks olulisemaid võtmenäitajaid, mida igapäevaselt jälgitakse.

DPD võttis kasutusele uue põlvkonna käsiskanneridDPD Eesti AS võttis kasutusele uue põlvkonna Honywell käsiskannerid koos tarkvara rätseplahendusega. Uue lahenduse loomise eesmärk oli lihtsustada ja tõhustada kullerite tööd ning seeläbi kasvatada efektiivsust ja tarnekindlust. Samuti oli soov uue tarkvaralahenduse kasutuselevõtuga luua ajakohane ITplatvorm tuleviku uuenduste tarvis.

Projekt algatati 2012. aasta alguses vajaduste kaardistamisega, millele järgnes tarkvara loomine ning riistvara valimine; testimine algas sügisel ning jaanuaris 2013 võeti rakendus kasutusse.

Tänu uuele lahendusele toimub saadetiste käsitlemine depoos, üleandmine saajatele ja vastuvõtmine saatjatelt senisest tunduvalt kiiremini. Eriteenused ja toimetuse kella ajad kuvatakse kullerile automaatselt, mis võimaldab kliendi soove täpsemini täita. Samuti võimaldab uus tarkvara kaardirakenduse kaudu kullerite teekonda paremini optimeerida. Seeläbi jõuavad kullerid päeva jooksul rohkem kliente teenindada, oma saabumisaega täpsemini prognoosida ning säästa

keskkonda ja kütust. Veokorraldusel on dispetšerprogrammis väga hea ülevaade sõidukite asukoha kohta, detailset infot näeb juba teostatud ja ajakriitiliste peatuste kohta ning vajadusel saab kullerile kaugabi pakkumiseks temakäsiskannerisse sisse logida.

Uue lahenduse rakendamine on andnud autojuhtidele kuni 30 minutit ajalist võitu

päevas. Toimetusefektiivsus on kasvanud 3% võrra ning täpse tarneaknaga toimetuste kvaliteet on kasvanud koguni 10%.

Elion käivitas selveautode projekti

Selveautode projekti eesmärk oli vähendada ebaefektiivselt kasutatud tööautosid,mille kilomeetri hind ületas takso hinna, aga töötaja töö iseloom nõudis auto olemasolu.

Eesmärk oli võimaldada kõikidel Elioni töötajatel kasutada tööandja autot töösõitudeks – sihtgrupp olid müügitöötajad, kes peavad külastama kliente ja kellel ei ole tööautot – ning vähendada taksode kulusid, et liikumisteks ei kasutataks taksopartnereid, vaid tööandja autot. Samuti oli eesmärk vähendada tulevikus isikliku autokompensatsiooni maksmisi.

Telemaatika partneriga sai projekteeritud GPS-kontroller, mis loeb Elioni töötõendi

andmeid (igal töötajal on personaalne kaart) ja saadab ligi pääsukaardi info ettevõtte süsteemi.

Olemasolevast autopargist valiti välja kuus vähekasutatud autot, mis sobisid erineva otstarbega töösõitudeks.

Outlook’i kalendrisse loodi autode nimekiri ja nende broneerimine töötab samuti nagu koosoleku aja või ruumi broneerimine.

Loodi autode kasutuseeskiri ja selle kinnitussüsteem. Sise portaali loodi sõidupäeviku vorm ja kinnituse süsteem.

Süsteem toimib selliselt, et kasutaja kinnitab siseportaalis selveautode kasutuseeskirja, kus annab kinnituse, et kasutab autot eeskirja järgi. Broneerib

outlook’is auto, oma broneeringu ajal saab maja sekretärilt auto võtmed ja tehnilise passi ning sõidu lõppedes tagastab need.

Auto käima panemisel näitab oma töötõendit / ligipääsukaarti autos olevale kaardilugejale, mis registreerib, kes sõidab autoga.

GPS-kontroller saadab ligipääsukaardi ja tehtud sõidu info ettevõtte süsteemi ja seal lähevad andmed sõidu teinud inimese sõidupäevikusse, kus siis töötaja eesmärgistab, kas tehtud sõit oli töösõit või erasõit.

Töösõidu märkimisel läheb info edasi sõidu teinud töötaja otsesele juhile, kes omakorda annab kinnituse tehtud sõidule. Erasõit läheb otse raamatupidamisse

töötaja palgast kinni pidamiseks.

Projekt käivitati 2013. aasta mai lõpus ja tänaseks on Elionil autopargis viis autot vähem ja viis autot jäetud ostmata – ehk kokku 10 autot.

Kõikidel töötajatel on võimalus kasutada tööandja autot ise broneerides, mitte

enam kolleegide käest laenates.

Taksokuludele peab rohkem rõhku panema, kuna seal pole veel suuri tulemusi näha olnud.

Elroni uued rongidElron võttis 2013. aastal kasutusele 18 uut elektrirongi ning 20 uut diiselrongi.

Uued rongid vähendasid kolm korda ettevõtte hoolduspersonali kulu, suurendasid

kaks korda veeremipargi suurust ning tõstsid septembrikuu näitel 30% laekuvat piletitulu.

Uued rongid vahetasid välja ligi poolsada aastat vana rongipargi ning hangitud rongid on Euroopa avaraimaid reisirongid oma salongi laiuse ja kõrguse poolest.

Uute rongide puhul on kasutusele võetud hulk innovaatilisi lahendusi, nagu ülikondensaatorid, 4G wifi või avariirauad. Elektrirongide hange on ka esimesi investeeringuid Euroopas, kus EL katab 85% hanke maksumusest. Elron näeb uutes rongides võimalust viia Eesti rongikasutajate arv praeguselt 5 miljonilt

kordades kõrgemale.

Katoen Natie ehitas logitikakeskuse Muuga sadamasseBelgia päritolu Katoen Natie otsustas investeerida Eestisse ja rajada siia logistikakeskuse Venemaale ja SRÜsse suunduvate kaupade teenindamiseks.

Esimese järguna valminud 35 000 ruutmeetri suurune laopind vastab kõikidele kõrgetele rahvusvahelistele kauba ladustamise nõudmistele ja tõstab ettevõtte ja ka Tallinna Sadama konkurentsivõime transiitkaupade käitlemisel karmis konkurentsis naabritega täiesti uuele tasemele.

Katoen Natie uue logistikakeskuse kaudu hakkab toimuma mitmete kaubagruppide vedu Läänemere piirkonnas, millest olulisemad on kakaopõhised

tooted, tarbekaubad, plastmasstooted jt. Lisaks kinnisele laopinnale valmis 600 ruutmeetri suurune büroohoone ja ühe kilomeetri pikkune raudteelõik.

Projekti kogumaksumus ulatub 30 miljoni euroni. Logistikakeskuses saab tööd 60

inimest.

Kühne + Nageli IT-keskusKühne + Nageli logistikateo eesmärk oli luua Eestisse Kühne+Nageli IT keskus, mis looks ja haldaks ettevõttes kasutusel olevaid ärilahendusi kogu maailmas. Eesmärgi rahaline pool oli muuta Kühne+Nageli IT-teenuseid tõhusamaks, funktsionaalsemaks ja uuenduslikumaks sama IT-eelarve piirides.

2011. aasta lõpus tehti tööd, et ettevõtte IT-keskus loodaks Eestisse, 2012. aasta alguses tehti lõplik otsus. 2012. aasta augustis alustas esimene töötaja ning 2013. aasta augusti lõpuks töötas IT-keskuses juba üle 100 inimese. Projekti

investeeriti perioodil 01.07.2012–30.06.2013 kokku 430 000 eurot.

Tallinnas on juba praegu mere- ja õhulogistika süsteemi arendus ja haldus, elektroonilise andmevahetuse süsteemi arendus ja haldus ning mitmete integreeritud logistikasüsteemide arendus. Heade tulemuste tõttu jätkatakse

kasvamist.

Kühne+Nageli ärioperatsioonidele Eestis on keskuse rajamine praeguseks toonud hüppelist tuntuse kasvu klientide seas.

Politsei- ja piirivalveameti tõhus logistikateenusPPA logistikabüroo peamine eesmärk oli aastatel 2012– 2013 tegevuskulude vähendamine. Tegevuskava tulemusena on optimeeritud tööprotsesse ning samal ajal parandanud politsei pakutavate teenuste kvaliteeti. Tööprotsesside detailse kirjeldamise ja optimaalsete logistikateenuste kujundamise kaudu on vähendatud

logistikabüroo töötajate arvu 35% ehk 150 võrra, säästes politseile pool miljoniteurot palgaraha aastas. Politsei kasutuses oleva kinnisvara maht on vähenenud 17% ehk 36 000 ruutmeetri võrra, säästes miljon eurot aastas. Sõidukite arv on vähenenud 15% ehk 150 võrra ning seeläbi vabanenud ressursi arvel on välja vahetatud 500 kõige amortiseerunumat sõidukit.

Tõhusa logistikateenuse loomise kaudu kasutatakse maksumaksja raha säästlikult ning politsei on parem partner siseturvalisuse tagamisel.

PPA LOGISTIKABÜROO (seisuga 01.09.2013)

TÖÖTAJAID: 280PÕHITEENUSED: kokku 11, mh erivahendite, riigipiiri seire- ja valveseadmete, teenistusrelvade, kinnisvara ja sõidukite ja vormiriietuse tagamine ning veoteenus, laoteenus ja toitlustamineMAISMAASÕIDUKITE ARV: 850, aastane läbisõit ca 18 miljonit kilomeetritHALLATAVA KINNISVARA MAHT: ca 180 000 m2 hooneid, üle 300 asukohaRIIGIHANGETE ARV AASTAS: 100TEENUSTE AASTANE KOGUKULU: 23 mln eurot

Rimi kategooriapõhine komplekteerimine ja kampaaniatoodete eraldamine kesklaos

Rimi Eesti on tsentraliseeritud kaubavooga ettevõte, kus 96% kaubavoost liigub läbi kahe kesklao. Tsentraliseeritud mõtteviisi eesmärk on paremini ja kulusäästlikumalt juhtida kaubavooge ning ühtlustada tööprotsessid parimakskaupade liikumise mudeliks alates hankijast kuni kaupluse riiulini.

Kuivõrd 80% kaubast liigub kohalikul tasemel ilma tsentraalse laovaruta “just in time” mudelil, oli saanud aina suuremaks probleemiks komplekteerimisprotsesside sobivus kauplustele. Sõltudes aina rohkem hankijate tarnekindlusest ja tarne aja täpsusest, oli näha probleeme. Kaubad ei olnud komplekteeritud kaupluse müügipinnast (kategooriatest) lähtudes, mis tähendas

ühe rullkonteineri kohta sisuliselt terve poe läbi veeretamist kauba riiulisse saamiseks. Kampaaniatooted ei olnud eraldatud tavakaubast ning nende leidmine ja kätte saamine oli kaupluste jaoks raskendatud. Kampaaniakaupade liikumine on oluliselt kiirem kui kampaaniavälistel kaupadel, seega nende kiire riiulisse panek on võtmetähtsusega. Laia sortimendi puhul esines palju aeglaselt ringlevaid tooteid, mida saabus iga tarnega sadu erinevaid maksimaalselt üks kast toote kohta. Neid oli keeruline kaupluse laos hallata, kuivõrd neid oli igas rullkonteineris.

Probleemi lahendamiseks püstitati eesmärk alustada Rimi Eesti Jüri kuivlaos kategooriapõhist komplekteerimist, et oluliselt vähendada kaupluses

läbitavate meetrite arvu rullkonteinerist kaupade riiulisse panemisel. Teine eesmärk oli alustada samas laos kõikide Rimi kaupluste jaoks kaks päeva enne kampaania algust kampaaniapäevaga, kus komplekteeritakse ainult kampaaniakaupu vastava eraldi markeeringuga. Kolmandaks sooviti alustada Rimi Eesti Jüri kuivlaos aeglaselt ringleva kauba laomudeliga, kus kõige aeglasemini ringlevate toodete tarnimine toimub eraldatult muust kaubast ningharvema tihedusega.

Eesmärgi püstitamiseks võeti ajaline aken kolm kuud ning kaasati kõik osapooled.

Protsessi käigus muudeti hankijate lepingulisi tarnetingimusi, toetamaks uusi protsesse ning hankijate tarnegraafikut kesklattu. Loodi uued laomudelid ja uued tellimismudelid tarkvaras. Vastavalt uutele mudelitele muudeti uute kaubamahu ennustuste ja kauba tellimise sätteid.

Intensiivselt jälgiti laovarusid, et tagada kaubasaadavus. Laos loodi ja juurutati uued tööpõhimõtted, loodi konsolideerimise töölõik, muudeti lao plaani ning koostati uus transpordiplaan ja sisemine tarnegraafik kauplustesse vastavalt

uuele mahu mustrile.

Lisaks koolitati, informeeriti osapooli ning rakendati uusi protsesse, mida parandati jooksvalt.

Kõik eesmärgid saavutati. Tulemused on näha kahes väga olulises mõõdetavas väärtuses. Sales/manhour kasv kauplustes – kuivõrd eelmainitud muutused on võimaldanud oluliselt efektiivsemaid tööprotsesse kauplustes näha, et Rimi suudab iga müüdud euro kohta teha vähem töötunde kauplustes. Cases/manhour kasv kesklaos – tulenevalt kauba paremast ja loogilisemast paigutusest, kampaaniamahu koondumisest ühte päeva ja aeglaselt ringlevate toodete harvemast käsitlemisest on kasvanud keskmise töötunni efektiivsus ka kesklaos.

Muud mõõdetavad väärtused, millele antud projekt võib avaldada mõju (kaupade saadavus, kaupade mahakandmine, materjalide kulu, laopäevade arv jne), on jäänud perioodil samaks.

Schenkeri uus ladu Ida-VirumaalAS Schenker avas 2013. aasta alguses Ida-Virumaal uue terminali- ja laohoone.

Vajaduse uue hoone järele tingis kaubamahtude kasv ning ajakohaste pindade puudus piirkonnas, mis võimaldaks suurenevaid mahte efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt käsitleda.

Viimase 9 kuu kaubamahu kasv võrreldes 2011. aasta sama perioodiga, mil otsustati investeering, on olnud ca 25%.

Investeeringu suurus oli 1 miljon eurot. Kinnistu on 8800ruutmeetrine, hoone ehitusalune pind on 1150 ruutmeetrit, millest suletud netopind on 903 ruutmeetrit. Terminalis on viis laadimislüüsi jaotusautodele, neli lüüsi treileritele, samuti laadimissild pakiautodele, lisaks kaetud külglaadimissild.

Lisaks paranesid märkimisväärselt töötajate töötingimused.

Turkish Airlinesi Istanbuli lendude toomine Tallinnasse

Turkish Airlinesi Tallinnasse meelitamine võttis Tallinna Lennujaamal aega kolmja pool aastat.

Tegemist oli rahvusliku ühispingutusega. Läbirääkimised käisid lennujaama ja lennufirma tasemel, samuti pingutasid selle nimel Eesti diplomaadid ja poliitikud,

isiklikult välisministri ja presidendini välja.

Turkish Airlinesi liinivõrk tõi Tallinnast ühe ümberistumise kaugusele 200 sihtkohta kuuel mandril, täites tühimiku, mis Tallinnast vaadates valitses lennukaardil Araabia riikide, Aafrika, Balkani ning Kesk-Aasia kohal. Sellised eksootilised Aasia sihtkohad, nt Sri Lanka, Hongkong, Maldiivid ja Jaapan muutusid senisest palju kättesaadavamaks.

Turkish Airlines on valitud Euroopa parimaks lennufirmaks kahel viimasel aastal järjest. Skytraxi maailma lennundusauhindade küsitluses osales 18 miljonit era- ja ärireisijat kogu Euroopast.

Esimesed 4 kuud on näidanud, et reisijad on lennufirma turul hästi vastu võtnud. Samuti on Tallinna Lennujaam saanud lennufirmalt tagasisidet, et nad on tehtud otsusega Tallinnasse lennata rahul.

Jaga lugu:
Seotud lood
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150