Autor: Tanel Raig • 13. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aasta Logistikategu valiti kümnekonna konkursile esitatud logistikateo hulgast. Žürii ja avalikkuse antud hinnangute põhjal oli tänavu tähelepanuväärseim saavutus logistikavaldkonnas uute reisirongide käiku panemine Eesti raudteetranspordis. Elroni müügi- ja turundusjuhi Norbert Kaareste kinnitusel on uued rongid igakuiselt toonud ligi 15% kasutajate arvu kasvu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Samas on tema sõnul alles november esimene kuu, mis hakkab tõelist pilti näitama, kuidas on muutunud rongiliiklus peale uute rongide kasutusele võtmist. „Oktoobris lõppesid raudtee renoveerimistööd ning kasvasid seejärel sõidukiirused ehk paranesid ühendusajad kõigil liinidel,“ rääkis Kaareste.

Uued rongid võeti kasutusele 1. juulil kell 12:05, kui väljus esimene neljavaguniline elektrirong Tallinn-Keila liinile. Uute elektrirongide eest tasuti 79,5 miljonit eurot, diiselrongide ostmiseks on Elroni ja Stadleri vahel sõlmitud ligi 200 miljoni euro suurune 20-aastane kapitalirendileping.

Turkish Airlines’i edukas start Tallinna lennujaamasKonkursil anti välja ka kaks võrdse kaaluga teist kohta. Tallinna Lennujaam võitis teise koha Turkish Airlines’i lendude Eestisse toomise eest. Turkish Airlines alustas otselendudega Tallinnasse tänavu juunis. Tallinna Lennujaama juhatuse liikme Erik Sakkovi kinnitusel on Turkish Airlinesiga esimese viie kuuga lennanud 9378 reisiijat ja lennufirma on Tallinnas võitnud 0,6%-lise turuosa.  „Niivõrd lühikese tegutsemiseperioodi kohta on see väga hea tulemus. Reisijate arv on suurem, kui Turkish Airlines algselt prognoosis ning täna näeme, et otseliini avamine on turgu kasvatanud,“ ütles Sakkov. Ta lisas, et oma olemuselt, liinivõrgu võimalustelt ja potentsiaalilt võib Turkish Airlinesi võrrelda Lufthansaga.

Turkish Airlines alustas sellel aastal kolme lennuga nädalas. Sakkovi ütlusel näitavad hetkel kõik märgid, et alates suvisest hooajast sageduste arvu suurendatakse. Tallinna Lennujaama uusi väljakutseid kommenteerides ütles Sakkov, et pidevalt räägitakse läbi paljude lennufirmadega, keda soovitakse tuua Tallinasse lendama. Hetkel on töös kümme erinevat varianti, mida Sakkov aga lähemalt kommenteerida ei tohi.

Belgia logistikakontsern hindas Eesti ärikeskkondaAasta Logistikateo konkursi teise koha vääriliseks hinnati ka Katoen Natie (KTN) logistikakeskuse rajamist Muuga sadamasse. Katoen Natie Eesti juht Mart Melles ütles, et Belgia logistikakontsern hakkas juba 2008. aasta majanduskriisis otsima võimalusi, kuidas oma teenuseid erinevates valdkondades mitmekesistada. Otsiti esindatust põhjala piirkonnas, et teenindada lääne- ida-lääne suunal kauplevaid kliente. Eestisse otsustas KTN investeerida naaberriikidega võrreldes soodsama ärikeskkonna tõttu (maksundus, tööjõukulud, inimeste mentaliteet).

Tänaseks on Muuga sadamas valminud uus 40 000 ruutmeetrini ulatuv logistikakeskus, mille kaudu hakkab toimuma mitmete kaubagruppide vedu Läänemere piirkonnas, millest olulisemad on kakaopõhised tooted, tarbekaubad, plastmasstooted jt. Mellese kinnitusel ongi uus logistikakeskus varem olemasolnud kaubamahtudele toonud juba lisaks lepingu, mille kohaselt veetakse tänavu aasta läbi Muuga sadama ligikaudu 100 000 tonni plastmassgraanuleid.

KTNil on praegu sadamas olemas ehitusluba kokku 65 000 m² laopinnale. Melles kinnitas, et see ehitusmaht realiseeritakse aastaks 2015. Kogu investeeringu maht on  35 miljonit eurot. Kokku luuakse 50 uut töökohta.

Aasta Logistikategu valiti tänavu 12. korda. Varasematel aastatel on tiitli pälvinud EVR Cargo, Eesti Logistikaklaster, DPD Eesti, SmartPOST, Magnum Logistics, A Le Coq, Lextrans/Autologistika, Sillamäe Sadam, DFDS Transport (praegune DSV Transport), Schenker ja Telema.

TAUSTMiks on Elroni uute rongide tulek tähelepanuväärne

• Riigi investeeringu suurus – üle 3 miljardi krooni

• Eesti on üks esimesi riike Euroopas, kes kogu oma reisirongipargi korraga välja vahetab• Eesti reisirongipargi keskmine vanus liigub 0-lähedasele, olles varasemalt olnud 30 aasta juures• Uute rongide hankeprojekt oli üks esimesi, kus Euroopa Liit kaasfinantseeris reisirongide soetamist – elektrirongide maksumusest (79,5 miljonit eurot) finantseeris Ühtekuuluvusfond 85%• Elroni rongid on Euroopa Liidu kõige laiema kerega reisirongid, tagades avara salongi klientidele• Elroni 4-vagunilistel diiselrongid on ühed esimesed rongid Euroopas, kus on kasutusel ülikondensaatorid, mis võimaldavad veelgi rohkem energiat säästa• Rongi kaalu vähenemise tõttu alanevad raudtee kasutustasud rongi kohta• Rongi efektiivsema energiakasutuse tõttu on tagatud 30% kütusesääst• Paranenud sõidukeskkond on toonud 15% kasutajate arvu kasvu, kiiremad sõiduajad toovad täiendava kasvu