Eesti Logistikaklaster osaleb maailma suurimal logistika, transpordi, IT ja tarneahelate juhtimise messil Transport Logistic 2013, kus tutvustatakse Eestit sobiliku asukohana jaotuskeskuste rajamiseks.
Messil on väljapanekuga esindatud üle 2000 logistikasektori ettevõtte kokku 63 riigist. Logistikaklastri messil osalemise eesmärk on klastri juhi Andres Valgeristi sõnul tutvustada Eesti logistilise asukoha ja ettevõtete konkurentsieeliseid messi külastavatele ettevõtjatele, kes suunavad kaubavoogusid Euroopast Venemaale ning neile ettevõtetele, kes on huvitatud investeeringutest Eestisse. „Pakume Euroopa logistikaettevõtetele laienemisvõimalusi läbi meie jaotuskeskuste ning kutsume kaubaomanikke ja ekspediitoreid kasutama Eestit transiidikoridori kaubavahetuseks Venemaa, SRÜ riikide ja Kesk-Aasiaga,“ selgitas Valgerist.
Messi raames toimunud Balti riikide foorumil „Baltikum - Põhja- ja Ida-Euroopa logistika keskpunkt” anti koos Läti ja Leeduga foorumi külalistele ülevaade Balti riikide majandusest ning ärivõimalustest. Eesti investeerimiskeskkonda tutvustanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas tõstis muu hulgas esile Eesti soodsat asukohta jaotuskeskuste rajamiseks. “Meil on olemas väljaarendatud sobiv infrastruktuur - lennujaama ja sadama omavaheline lähedus, turvaline ärikeskkond ja haritud tööjõud annavad head eelised logistika- ja jaotuskeskuste ehitamiseks,“ sõnas Kuningas. Eduloona selles vallas tõi Kuningas esile Katoen Natie laokompleksi avamise Muuga sadamas.
Eesti on strateegiliselt sobiva asukohaga ja ettevõtluskliimaga riik jaotuskeskuseks kujunemisel. Paljude tootjate jaoks võib Eesti olla võimalik värav Venemaa turule. Logistikute sõnul oleks Eestis paiknevast jaotuskeskusest võimalik teenindada tsentraalselt 300 miljoni tarbijaga turgu Baltimaades, Soomes, Rootsis, Venemaal, SRÜs, Kesk-Aasias, Afganistanis ja Ida-Euroopas. Eesti sadamates asuvad Euroopa efektiivseimaid terminalid, kaupade ümberlaadimine toimub kiiremini kui teistes Euroopa sadamates. Eesti sadamad on aastaringselt navigeeritavad ja Läänemere kõige sügavamad, mis tähendab seda, et Eesti sadamad teenindavad kõiki laevu, mis suudavad läbida Taani väinad. Veokiirus sadamatest piiripunktideni on kõrge – näiteks Eestis asub Euroopa kõige idapoolsem meresadam, 25 kilomeetrit Venemaa ja Euroopa liidu vahelisest piirist. Maanteetranspordi kiiruse tagavad aga lühikesed vahemaad, maksuvaba teedevõrk ja Eesti-Vene piiriületamise elektrooniline järjekorrasüsteem. Eesti sadamates, vabatsoonides ja tööstusparkides on sadu hektareid juba väljaarendatud infrastruktuuriga tootmis- ja ärimaid, samuti hooneid koheseks tegevuse alustamiseks.
Müncheni logistikamessil osalevad Eesti Logistikaklastri ettevõtetest Tallinna Sadam, Sillamäe Sadam, Paldiski Põhjasadam, Contimer, Alekon Cargo, EVR Cargo ja LTA.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Transiidikonverentsil TRANESTONIA 2012 esinenud Transfood Eurasia juhatuse liige Dmitri Kamyshnikov peab Eesti võimalusi kujuneda Põhjala jaotusekeskuseks toiduõlidele väga heaks.
Hollandi missiooni raames toimunud kohtumisel Amsterdami Sadamas korraldas Eesti Logistikaklaster seminari „ESTONIA – Eastern extension of Dutch logistics business”.
18. septembril Halifaxis (Nova Scotia, Kanada) alanud Eesti Logistikaklastri esimene Põhja-Ameerika missioon jätkus nädala teises pooles Chicagos ja Baltimores. Mõlemas linnas korraldati koostöös Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Washingtoni Suursaatkonna, Chicago aukonsuli ja kohalike WTC-dega (World Trade Center) Eestit, meie logistikasüsteemi, väärtuspakkumist ja konkurentsieeliseid tutvustavad seminarid.
Täna loovad rida logistikafirmasid, kõrgkoole ja erialaliite viit tegevusala hõlmavat Eesti logistikaklastrit, teatab Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon.
Äripäeva Autovedajate aastakonverentsil tegid IIZI ärikliendiüksuse juht Kaido Konsap ja analüütik Tiit Jõgi ülevaate kindlustusturu hetkeolukorra kohta. Muuhulgas arutati ka tuleviku väljakutseid keskendudes eelkõige liiklus- ja kaskokindlustuse arengutele.