Sellel nädalal toimunud transiidikonverentsil Transestonia 2013 tõdeti, et Eesti raudtee- ja sadamate infrastruktuuri võimalused on tugevalt alakoormatud, mida aitaks muuta konteinervedude arendamine.
EVR Cargo juhatuse esimees Ahto Altjõe sõnul on Venemaa Ust-Luga sadam andnud Eesti kaudu käivale transiidile tugeva hoobi ning raudteel oleks potentsiaali vedada vähemalt poole rohkem kaupa kui praegu, kirjutas
ERR.
Sillamäe Sadama juhi Tiit Vähi hinnangul on transiidi arenguid silmas pidades oluline roll just konteinervedudel, mille edu võti seisneks selles, kui Eesti sadamad hakkaksid investeerima tühjade konteinerite kaubaga täitmise projektidesse. "Küsimus on selles, et kui konteinerid suudetakse läbi Eesti viia kahele poole täidetuna, siis mahud kindlasti hakkavad väga palju suurenema," märkis Vähi.
Konverentsil räägiti ka LNG terminali Eestisse ehitamise mõjust gaasi hinnale ning leiti, et see ei pruugi suuta võistelda idanaabri gaasihinnapakkumistega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Üheksandal transiidkonverenstil Transestonia 2013 oli üle 150 osaleja. Muuga sadamas toimunud konverentsil räägiti nafta, gaasi ja kemikaalide transiidist. Lisaks kohalikele esinejatele jagasid oma kogemusi Euroopa suurimate nafta-, LNG- ja keemiaterminalide ning -klastrite esindajad Rotterdamist ja Antwerpenist.
Paljud inimesed suhtuvad transiiti halvasti, sest ei saa mingit kasu sellest, kui nende kodulinnas või -vallas tegutseb transiidifirma, rääkis transiidikonverentsi Transestonia korraldaja Illimar Paul ERRi raadiouudistele.
Eestil on oma asukohaga võimalik olla arvestatavaks jaotuskeskuseks mitte ainult regionaalses, vaid ka globaalses mastaabis. Kavandades uusi ärisid on kasulik heita pilk siin juba edukalt toimivate mudelite köögipoolele.
Rahvusvaheline transiidikonverents Transestonia toimub üheksandat korda ja keskendub seekord naftasaaduste- ja kemikaalide transiidile ning gaasilogistikale.
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.