Illimar Paul: Eesti transiit põhineb naftasaaduste jaotuskeskuse mudelil

Eestil on oma asukohaga võimalik olla arvestatavaks jaotuskeskuseks mitte ainult regionaalses, vaid ka globaalses mastaabis. Kavandades uusi ärisid on kasulik heita pilk siin juba edukalt toimivate mudelite köögipoolele.

Eesti transiidi leivanumbriks on viimase 15 aasta jooksul olnud naftasaaduste töötlemine. Ametliku väliskaubandusstatistika põhjal võib Eestist jääda lausa naftat eksportiva riigi mulje.  Eesti avalikkuse jaoks liigituvad samas Muuga, Paldiski ja Sillamäe sadamates kõrguvad mahutid, Eesti raudteedel liikuvad pikad tsisternrongid ja meie sadamaid külastavad suured laevad pigem paranormaalsuse kui reaalse äri valdkonda. Milles siis seisneb Eesti naftasaaduste transiidi edu?

Üheksakümnendate lõpus eksponentsiaalselt kasvama hakanud Vene päritolu nafta väljavedu Muuga Sadama kaudu oli põhjendatud eelkõige Venemaa energiakandjate ekspordimahtude kasvu ning seda toetavate ümberlaadimisterminalide defitsiidiga. Pakterminal oli õigel ajal õiges kohas. Tähtsat rolli etendasid logistikaahela kogukulud. Võrdsete raudteetariifide tingimustes on Muuga kindel hinnaliider tulenevalt terminalide efektiivsusest ja sadama suurest süvisest. Täpsustuseks, et oma -18 meetriga on Muuga kogu Läänemere sügavaim sadam. See omakorda tähendab, et siia saavad siseneda suurimad laevad, mis suudavad läbida Taani väinad. Mida suurem on korraga transporditav kaubapartii, seda madalamad on mereveokulud kaubatonni kohta. Seni suurim Muugal ühte tankerisse laetud kaubapartii on 183 000 tonni. Sama koguse väljaveoks teistest Läänemere sadamatest on vaja vähemalt kahte laeva. Mida pikem on sealjuures merevedu, seda suurem on Muugat kasutava kliendi hinnavõit.

Kahetuhandendad aastad tõid kaasa Venemaa oma sadamate arendamise programmi realiseerimise, mille käigus rajati Läänemerele suure võimsusega ümberlaadimisterminale. Tuntuimad neist on St.Peterburg, Primorsk, Võsotsk ja Ust-Luga. Oma sadamatele konkurentsieelise tekitamiseks rakendati Venemaa Raudteedel kolmandate riikide (sh Eesti) sadamatesse suunduvatele vedudele diskrimineerivaid tariife. Kui nendest oldi WTO-ga liitumise nimel sunnitud loobuma, leiti uus manipuleerimismeetod. Selleks osutus 2007.a. aprillis alanud Oktoobriraudtee väidetav remont, mis piirab tänaseni Eestisse suunduvate rongipaaride arvu kolm korda madalamal tasemel meie tegelikust võimsusest.

Uued turutingimused esitasid Eesti naftasaaduste transiidile uued väljakutsed. Eesti kaudu töötamine osutus klientidele alternatiividest kallimaks ning lihtsalt raudteelt laevadele ümberlaadimisteenuste osutamise mahud hakkasid kahanema. Sidumaks kliente, tuli kasvatada neile osutatavate teenuste kaudu loodavat lisandväärtust sedavõrd, et transpordihind terminalini ei mängiks enam nii suurt rolli. Lahenduseks oli terminalide üleminek suhteliselt lihtsalt ümberlaadimisskeemilt oluliselt keerukamale ja varasemaga võrreldes  veelgi kapitalimahukamale lisandväärtusteenuseid osutava jaotuskeskuse skeemile.

Täna Eesti sadamates tegutsevad naftasaaduste transiiditerminalid on oma olemuselt nagu väga suurte purkidega apteegid. Suur osa terminali saabuvatest kaupadest väljub sealt juba sootuks uue toote koosseisus. Klientide retseptide alusel toimub mitmetest erinevatest naftasaadustest sootuks uute kokkusegamine ja teised spetsiifilised lisandväärtustavad tootmisprotsessid. Maailmaturul kaubeldakse muuhulgas naftasaadustega, mida tarnitakse vaid Eesti terminalidest. Seekaudu on Eesti vaatamata oma suhteliselt väikestele mahtudele pääsenud maailmakaardile globaalse jaotuskeskusena ühes reas niisuguste gigantidega nagu näiteks Rotterdam ja Singapur.

Seega on naftasaaduste transiidi viimase 15 aasta ajaloost kasulikku õppida kõikidel ekspordile orienteeritud Eesti ettevõtetel. Kui hinnakonkurentsis püsimine muutub liiga raskeks või lausa võimatuks, leidub lahendus sootuks uutesse kõrgutsesse tõusmises tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvatamise teel. Eesti naftasaaduste transiidi tulevik on ilmselt tänasega võrreldes veelgi mitmekesisem. Pole välistatud rafineerimistehaste rajamine ja teised analoogilise mastaabiga ettevõtmised.

Samas pole naftasaadused sugugi ainsaks täna Eestile huvi pakkuvaks vedelkaubaks. Samavõrd perspektiivsed on ka gaasid ja vedelad kemikaalid. 17. aprillil 2013 toimub uute arenguvõimaluste arutamiseks Muuga Sadamas 9. rahvusvaheline transiidikonverents TRANSESTONIA 2013, mille teemaks on eelmainitud  “Nafta. Gaasid. Kemikaalid”. Konverents toob traditsiooniliselt kokku transiidi- ja logistikavaldkonna ettevõtjad, pangad ja juriidilised nõustajad, Eesti tipp-poliitikud ning avaliku sektori esindajad. Avasõnadega esineb Eesti Vabariigi välisminister Urmas Paet, kellele järgneb Riigikogu Majanduskomisjoni juhi Kaja Kallase tervitus. Ürituse toimumine otse Eesti transiidi demokeskuseks kutsutavas Muuga Sadamas võimaldab paljut kuuldut ka vahetult kogeda.

Programm keskendub kolme täna ja homme Eesti transiidis olulist rolli etendava kaubakategooria – naftasaaduste, gaaside (LPG ja LNG) ning keemiakaupade - lähemale tutvustamisele. Arutletakse selle üle, kuidas realiseerida uusi ärivõimalusi, ületada esile kerkinud takistusi ning teha seda kõike keskkonnasäästlikult ja ohutult.  Konverentsi teemad ei ole olulised mitte ainult logistikavaldkonnale, vaid need puudutavad kogu Eesti energiajulgeolekut ning meie kõrge ekpordipotentsiaaliga keemiatööstuse arengut.

Lisaks kohalikele esinejatele jagavad oma kogemusi ja parimaid praktikaid Euroopa suurimate nafta-, LNG- ja keemiaterminalide ning -klastrite esindajad Rotterdamist ja Antwerpenist. Võtmeesinejate etteasted juhatatakse sisse vastavate riikide suursaadikute poolt.

Eelnimetatud sadamate kogemusest on palju kasulikku õppida, kuna nii Hollandi kui Belgia ärimudelid on sarnased Eesti transiidile. Oma sadamate kaudu teenindatakse valdavalt transiidina liikuvaid kolmandate maade kaubamahte. Eesti jaoks on samas uudne mudel, kuidas Rotterdamis ja Antwerpenis on ohtlike kaupade suuremahuline käitlemine organiseeritud selliselt, et kohalikud omavalitsused ja elanikkond mõistavad selle äri tähtsust piirkonnale ja toetavad arengut. Oluline on seegi, kuivõrd oskuslikult on nendes sadamates juhitud ning minimeeritud riskid keskkonnale ja tervisele.

9. transiidikonverentsi TRANSESTONIA 2013 kaaskorraldajaks on Eesti Logistikaklaster, suurtoetejateks Euroopa Regionaalarengu Fond, Tallinna Sadam, Vopak E.O.S., EVR Cargo, Danske Bank ja Tallinna Ettevõtlusamet. Toetavad Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Välisministeerium.

Osale arutelus

  • Illimar Paul

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,60 -0.0062574
Brasiilia reaal BRL 4,27 -0.0140446
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0051138
Filipiinide peeso PHP 59,11 0.0372351
Hiina jüaan CNY 7,63 0.154939
Hongkongi dollar HKD 8,90 0.033731
Horvaatia kuna HRK 7,41 0.0796533
Iisraeli seekel ILS 4,10 -0.0073167
India ruupia INR 80,68 0.0471224
Indoneesia ruupia IDR 15938,42 0.0318828
Islandi kroon ISK 135,54 0.0295203
Jaapani jeen JPY 125,55 0.0637603
Kanada dollar CAD 1,50 0.0666889
LAV rand ZAR 15,88 -0.0453121
Lõuna-Korea vonn KRW 1276,34 0.1482993
Malaysia ringgit MYR 4,63 0.1407018
Mehhiko peeso MXN 21,85 -0.0100657
Norra kroon NOK 9,78 0.0572984
Poola slott PLN 4,33 -0.0069234
Rootsi kroon SEK 10,62 -0.0517769
Rumeenia leu RON 4,76 0.0147133
Singapuri dollar SGD 1,54 0.1108286
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.2188436
Šveitsi frank CHF 1,13 0.035264
Taani kroon DKK 7,46 0.0160864
Tai baht THB 35,47 0.3059773
Tšehhi kroon CZK 25,63 -0.0195046
Türgi liir TRY 6,03 0.0066366
Ukraina grivna UAH 30,64 0.0176264
Ungari forint HUF 317,34 -0.0189036
USA dollar USD 1,13 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 0.4921969
Valgevene rubla BYN 2,43 0.0123711
Vene rubla RUB 74,37 0.0453318

Valdkonna töökuulutused

STOCKMANN otsib TARNEAHELA JUHTI

Stockmann AS

03. märts 2019