Paljud inimesed suhtuvad transiiti halvasti, sest ei saa mingit kasu sellest, kui nende kodulinnas või -vallas tegutseb transiidifirma, rääkis transiidikonverentsi Transestonia korraldaja Illimar Paul ERRi raadiouudistele.
Paul ütles, et üheks näiteks on Viimsi vald, kus elavad inimesed ei saa kasu lähedal tegutsevast Muuga sadamast, mistõttu suhtutakse majanduslikult kasulikku transiiti pigem negatiivselt. Olukorra parandamiseks tuleks ilmselt muuta seaduseid, et mingi osa ettevõtluse maksurahast laekuks kohalikule omavalitsusele, leidis Paul. "Seda teemat on uurinud kaubandus-tööstuskoda, mis praegu veel konkreetseid soovitusi andnud pole, kuid ideed, mille ümber arutelu käib, eeldavad seadusemuudatust," kinnitas Paul.
Seotud lood
Üheksandal transiidkonverenstil Transestonia 2013 oli üle 150 osaleja. Muuga sadamas toimunud konverentsil räägiti nafta, gaasi ja kemikaalide transiidist. Lisaks kohalikele esinejatele jagasid oma kogemusi Euroopa suurimate nafta-, LNG- ja keemiaterminalide ning -klastrite esindajad Rotterdamist ja Antwerpenist.
Sellel nädalal toimunud transiidikonverentsil Transestonia 2013 tõdeti, et Eesti raudtee- ja sadamate infrastruktuuri võimalused on tugevalt alakoormatud, mida aitaks muuta konteinervedude arendamine.
Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.