PROLOGi juhatuse esimehe Illimar Pauli sõnul on seoses välismaiste tootmisettevõtete (peaasjalikult Rootsi ja Soome) Eestisse laienemisega hüppeliselt kasvanud nõudlus sisseostjate ja ostujuhtide järele.
"Eestit aastakümne ja enamagi kestel kummitanud kroonilisele keevitajate jt tootmise oskustööliste puudusele on lisandunud ostuprofessionaalide defitsiit" kommenteeris Paul. "Kuna täna meie tööturult vakantset ostujuhti naljalt ei leia, jääb uutel tulijatel üle kolm valikut: a) meelitada üle Eestis juba tegutsevate ettevõtete ostupersonal, b) tuua sisse välismaine kompetents või c) viia läbi sobivate isikuomadustega kandidaatide ostualane intensiivkoolitus ehk ümberõpe.
Esimesed kaks varianti annavad kiirema tulemuse, ent kujunevad pikemas perspektiivis kallimateks. Varasemat ostutausta mitteomavate töötajate ümberõppele kulub küll arvestatav aeg, ent selle investeeringu tasuvus on kiire.
Eestis on paraku kitsaskohaks ka sisseostu ja ostujuhtimise alaste koolituste vähene pakkumine, mille juurpõhjus peitub asjaolus, et napib rikkalikku praktilist kogemust omavaid ostukoolitajaid, toonitas Paul. Tema sõnul raamatutarkustest ostutehnikate koolitamiseks ei piisa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ostujuhtimine ei kuulu seni mitte ühegi Eestis tegutseva kutse- või akadeemilise õppeasutuse õppekavade loetelusse. Kohalikul koolitusturul on ainsateks saadaolevateks võimalusteks sise- ja avalikud ostujuhtimise koolitused, mille pakkujate loetlemiseks on Pauli sõnul ühel käel sõrmi ülearu palju.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.