15. juuli 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Muuga sadama miljardiline konteinerterminal sai valmis

Euroopa Liidu abiraha toel valmis Muuga sadama idaosas ligi miljard krooni maksev täiendav konteinerterminali infrastruktuur, mis võimaldab sel alal teenindada kuni 350 tuhat TEU-d aastas.

ASi Tallinna Sadam kommertsjuht Erik Ringmaa sõnul liigub kogu rahvusvaheline logistikaäri konteinerveo suunas. „Konteiner on tuleviku äri ning Tallinna Sadamal oli viimane aeg oma konkurentsivõimet tõsta ja konteinerveo laienemiseks tingimused luua,“ märkis Ringmaa. 

Tema sõnul on oluliselt laienenud konteinerites veetavate kaupade ring -puistlastist vedelikeni -, ning esimesed ookeani konteinerlaevad  on juba regiooni jõudnud.   

Kui vedellasti terminalid on koondunud sadama lääneossa, siis konteinerterminal asub idapoolses osas. Arendusprojekt hõlmas kokku 71 hektari suurust maa-ala, millest 27 hektarit valmistati konteinerterminali ja 44 hektarit tagala-alaks.

Projekti raames rajati 378m pikkune kai ning pikendati üht olemasolevat kaid saja meetri võrra. Lisaks ehitatakse sadama idaosa jaoks vajalik infrastruktuur ühendusteede ja kommunikatsioonide näol.  

"Projekti toetas ka ajastus – algselt planeerituga võrreldes kujunes ehitustegevus hindade languse tõttu pea kuuendiku võrra odavamaks,“ sõnas Ringmaa. 

Investeeringu maksumus ulatus ligi miljardi kroonini. Euroopa Komisjon eraldas 2006. aasta lõpus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist Muuga sadama idaosa laiendamiseks toetust 361 miljonit krooni, millest suurem osa kasutati konteinerterminali laienduse ning tagala-ala ehituse finantseerimiseks. Jätkuvad tööd teede- ja tehnovõrkude rajamiseks uuele sadamaosale.

Konteinerterminali valmimine loob eelduse ka Muuga sadama idaosa laienduse II etapi alustamiseks täiendaval 44 hektari suurusel taga-alal, mille käigus on võimalik rajada kuni 1,2 km pikkuses kaisid.

"Võimalused on Tallinna Sadama poolt loodud, kuid pea sama suure panuse peab andma ka operaator.  Investeeringud infrastruktuuri on suure mõju ja pika tasuvusajaga, mistõttu lähtume  operaatori valikul pikaajalisest huvist, mis tagaks ka riigi majandusarengu seisukohalt jätkusuutliku arengu,“ lausus Ringmaa.

Hetkel käivad läbirääkimised mitme võimaliku operaatoriga, sealhulgas Muuga sadamas konteinerterminali opereeriva ASiga Muuga CT, kuid tulenevalt Euroopa Liidu sadamapoliitikast ja konkurentsiõigusest ning vastavalt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi tingimustele  peab operaatori valiku menetlus tagama võrdsed võimalused kõigile võimalikele huvilistele.

„Arvestades paranevat majanduskeskkonda ja sealhulgas ka Eesti liitumist eurotsooniga ning asjaolu, et objekti eeldatav eluiga on vähemalt 50 aastat, ei ole mõistlik teha valikut kiirustades - majandus ja kaubaveod on hakanud tõusu näitama, kindlasti saame parema lepingu kui see oleks olnud võimalik näiteks eelmise aastal,“ lausus Ringmaa.

Käesoleva aasta tulemuste põhjal on Tallinna Sadam jätkuvalt Baltimaade piirkonnas suurim sadam. Poole aasta  kokkuvõttes on sadam teenindanud kaupu 17,9 miljonit tonni, ületades 2009. aasta sama perioodi  16,5 protsendiga.

 

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077