Projekti raames rajati 378m pikkune kai ning pikendati üht olemasolevat kaid saja meetri võrra. Lisaks ehitatakse sadama idaosa jaoks vajalik infrastruktuur ühendusteede ja kommunikatsioonide näol.
"Projekti toetas ka ajastus – algselt planeerituga võrreldes kujunes ehitustegevus hindade languse tõttu pea kuuendiku võrra odavamaks,“ sõnas Ringmaa.
Investeeringu maksumus ulatus ligi miljardi kroonini. Euroopa Komisjon eraldas 2006. aasta lõpus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist Muuga sadama idaosa laiendamiseks toetust 361 miljonit krooni, millest suurem osa kasutati konteinerterminali laienduse ning tagala-ala ehituse finantseerimiseks. Jätkuvad tööd teede- ja tehnovõrkude rajamiseks uuele sadamaosale.
Konteinerterminali valmimine loob eelduse ka Muuga sadama idaosa laienduse II etapi alustamiseks täiendaval 44 hektari suurusel taga-alal, mille käigus on võimalik rajada kuni 1,2 km pikkuses kaisid.
"Võimalused on Tallinna Sadama poolt loodud, kuid pea sama suure panuse peab andma ka operaator. Investeeringud infrastruktuuri on suure mõju ja pika tasuvusajaga, mistõttu lähtume operaatori valikul pikaajalisest huvist, mis tagaks ka riigi majandusarengu seisukohalt jätkusuutliku arengu,“ lausus Ringmaa.
Hetkel käivad läbirääkimised mitme võimaliku operaatoriga, sealhulgas Muuga sadamas konteinerterminali opereeriva ASiga Muuga CT, kuid tulenevalt Euroopa Liidu sadamapoliitikast ja konkurentsiõigusest ning vastavalt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi tingimustele peab operaatori valiku menetlus tagama võrdsed võimalused kõigile võimalikele huvilistele.
„Arvestades paranevat majanduskeskkonda ja sealhulgas ka Eesti liitumist eurotsooniga ning asjaolu, et objekti eeldatav eluiga on vähemalt 50 aastat, ei ole mõistlik teha valikut kiirustades - majandus ja kaubaveod on hakanud tõusu näitama, kindlasti saame parema lepingu kui see oleks olnud võimalik näiteks eelmise aastal,“ lausus Ringmaa.
Käesoleva aasta tulemuste põhjal on Tallinna Sadam jätkuvalt Baltimaade piirkonnas suurim sadam. Poole aasta kokkuvõttes on sadam teenindanud kaupu 17,9 miljonit tonni, ületades 2009. aasta sama perioodi 16,5 protsendiga.
Seotud lood
CF&S Estonia AS tegevdirektor Kuno Väin on kindel, et Muuga sadama laiendus tasub end pikas perspektiivis ära, sest pea need kaubamahud kasvama ei hakka.
Muuga terminali laiendamine neelas miljard krooni. Siiani jääb saladuseks, kelle jaoks seda projekti ette valmistatakse.
Muuga sadama idaosas ligi miljard krooni maksev täiendav konteinerterminali infrastruktuur võimaldab teenindada kuni 350 tuhat TEU-d aastas. Ookeani Konteinervedude OÜ juhatuse esimehe Alar Valti arvates on seda liiga palju.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.