Täna ja homme Zaragozas toimuvatel üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) päevadel allkirjastasid ELi liikmesriigid ning komisjoni asepresident Siim Kallas ja TEN-T koordinaator Pavel Telicka vastastikuse mõistmise memorandumi, millega kiideti heaks Rail Baltica projekt.
Transpordivolinik Siim Kallas märkis, et TEN-T prioriteetsete projektide tõhus rakendamine ja toimimine on määrava tähtsusega ELi kodanike liikumisvabaduse, liidu territoriaalse ühtekuuluvuse ja siseturu edendamisel.
"Kui tahame neid eeliseid säilitada ja laiendada, peame neid projekte jätkuvalt poliitilises tulipunktis hoidma ning kinnistama liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö ametlike avalduste abil," lisas Kallas.
Memorandumiga näitasid allakirjutanud oma soovi viia need projektid ellu nii kiiresti ja nii tulemuslikult kui võimalik. Lisaks Rail Balticale kiideti heaks ka Prantsusmaad, Hispaaniat ja Portugali ühendavad kiirliinid ning Ida-Lääne raudtee põhitelg Lyon–Torino–Trieste–Ljubljana–Budapest.
TEN-T konverentsil otsustati luua Helsingis paiknev põhjamõõtme transpordi- ja logistikapartnerluse sekretariaat, mis alustab tööd 1. jaanuaril 2011.
Sekretariaadi loomist kommenteerides sõnas Siim Kallas, et käes on aeg selgitada välja need projektid, mis kujunevad põhjapoolse piirkonna transpordisüsteemi tugisambaks. "Projektid ei peaks keskenduma pelgalt füüsilisele infrastruktuurile. Olukorda saab märkimisväärselt parandada ka transpordipoliitika parema koordineerimise, logistiliste lahenduste väljatöötamise ja intelligentsete transpordisüsteemide alase koostöö toetamisega,” ütles Kallas.
Konverentsil tutvustab Euroopa Komisjon transpordipoliitika uuendamise kava, et võtta arvesse 21. sajandi probleeme. Ühtlasi tutvustab komisjon 2010. aasta eduaruannet, kus leitakse, et hoolimata keerulisest majanduskeskkonnast on olnud võimalik viia lõpule Euroopa transpordivõrgu mõned tähtsamad lõigud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Raudtee avalike suhete juhi Urmas Glase hinnangul oleks seni pelgalt poliitiline Rail Baltica majanduslikult tasuv alles Peterburi liinijupi kaasamisel.
Teisipäeval ja kolmapäeval Zaragozas toimunud euroliidu transpordiministrite kohtumisel ilmnes, et Rail Balticat on enim arendanud Eesti, teatab Logistics Finland.
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.