Riia lennujaama plaan arendada lennujaam 30 mln reisija vastuvõtmiseks lükkus lennunduses valitseva keerulise olukorra tõttu vähemalt kümneks aastaks edasi.
Transpordiminister Kaspars Gerhards ütles eile ajakirjanikele, et lennunduses on toimunud suured muutused ja 30 miljonit reisijat vastu võtta suutva terminali arendus ei ole järgmise kümne aasta jooksul teema, vahendas Dienas Bizness.
Nii otsustas Läti valitsus katkestada lepingu erainvestoriga. Türgi operaator TAV Havalimanlari Holding AS, mille üks omanikest on Goldman Sachs Group Inc., plaanis koostöös ehitusfirmaga Skonto investeerida lõunanaabrite õhusadama renoveerimisse ja ehitusse kuni 4,5 miljardit krooni. Lisaks oodati veel ca kolme miljardit krooni muudelt erainvestoritelt hotellide, kontorihoonete, meelelahutuse ning messipindade rajamise näol.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ministri kinnitusel lepingu katkestamine riigile kahju ei too.
Plaanide kohaselt alanuks ehitus järgmisel aastal ning lennujaam pidanuks valmima 2012. aastal.
Möödunud oktoobris lükkas lennujaam edasi odavlennufirmadele mõeldud terminali ehituse.
Riia lennujaama moodsamaks muutmisele konkreetse arenduse ärajätmine siiski punkti ei pane - riik kuulutab ilmselt peagi välja uue, väiksemamahulise hanke.
Seotud lood
"Kui Riial ja teistel Balti riikidel läheb hästi, siis see teeb rõõmu ka meile," ei näinud Tallinna Lennujaama nõukogu esimees Toivo Jürgenson põhjust rõõmustada Läti riigi eilse otsuse üle loobuda Riia lennujaama masiivarendusest kümneks aastaks.
Riia lennujaama suurarendus, millese plaanis Türgi konsortsium TAV Havalumanlari Holding AS investeerida 4,5 miljardit krooni, saab lubatust ja plaanitust ilmselt tagasihoidlikum.
Türgi operaator TAV Havalimanlari Holding AS, mille üks omanikest on Goldman Sachs Group Inc., võib investeerida kuni 300 miljonit eurot (ca 4,5 miljardit krooni) Riia lennujaama ehitusse ja renoveerimisse.
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.