Transocean Eesti OÜ tegevjuht Ülle Lipre leiab, et põhimõtteliselt võiks mõni suurem laevaliin siia tulemisest huvitatud olla, kui Tallinna sadam suudab väga atraktiivne olla.
„Peab olema hinna poolest paindlik, vaatama piirkonda üldiselt, kuidas keskusena toimida,“ tõi ta välja. Lipre selgitas, et Eesti ümber on ainult väikesed riigid ja vaid üks suur naaber Venemaa, kellega suhted tuleb korda seada. Eestlaste eeliseks peab Lipre kogemusi. „Ka raudteetariifid ja sadamatasud peavad konkurentsivõimelised olema. Lisaks peab arendama konteinerterminali kvaliteeti ja infrastruktuuri,“ sõnas ta.
Lipre tõi välja, et hiljuti rääkis Klaipeda sadam tegema koostööst ühe suure laevaliiniga ja Ventspils plaanib koostööd kahe laevaliiniga, nii et laevafirmadel huvi piirkonna vastu on. „Suured laevaliinid eelistavad muidugi otse Peterburi sõita, seal on suurem sadam, kus ei ole poliitilisi mõjutusi. Kõik muidugi sõltub ka kokkulepetest kliendiga,“ lisas ta.
Kuigi Transocean Eesti koostööpartnerid siia liini avada ei kavatse on Lipre enda sõnul kuulnud, et mõtteid sel teemal on mõlgutatud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Projekt on huvitav. Ja annaks tööd paljudele. See on kena unistus. Siiski olen ma skeptiline, et see lähimate aastate jooksul juhtub, võib-olla 50 aasta pärast?,“ kommenteeris ta Tallinna ja Hiina Ningbo sadama koostööprojekti, kuhu otsitakse laevaliini strateegiliseks partneriks.
Seotud lood
Ettepanekud laevaliinidele hakata Tallinna ja Hiina Ningbo sadama ühisprojektis strateegiliseks partneriks on juba tehtud, ütles Transiidikeskuse AS juhatuse esimees Erik Laidvee.
Kui Eesti-Vene suhted ei parane, ei ole ükski suur laevaliin tõenäoliselt huvitatud Tallinna Sadama ja Ningbo Sadama konteinerveoprojektist, leiab Ookeani Konteinervedude OÜ juhatuse liige Alar Valt.
Eestis käinud hiinlased ja Transiidikeskuse AS esindajad leidsid, et vaid Ningbo sadama kaasamisest konteineriprojketi ei piisa, vaja on laevaliini osalust.
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.