Vähi: transiidil on käsi kipsis ja jalg murtud

„Vaja heanaaberliike suhteid, kuid deklaratsioonidest kaugemale ei jõuta. Täna ma ei kuulnud ühtegi plaani, kuidas seda teha. Reformierakonna esindaja küll rääkis suhete arendamisest Türgiga, kuid ei olnud aru saada, kas ta toetab transiiti või kauba vahetuse arendamist Türgiga,“ võttis Vähi poliitikute sõnavõtud kokku, tõdedes siiski, et kuuest parlamendierakonnast viis toetavad transiiti.  

Vähi sõnul tuleb, selleks et leida kriisist väljapääsu, mõista, mis on viltu läinud. „Ma ei ole nõus sellega, et süüdlasi ei ole tarvis otsida. Riik on kriisis, inimesed on kaotanud töö ja kodud. Tuleb tunnista vigu ja süüdlased peavad vastutama, kui süüdlased ei vastuta on kuradi lihtne poliitik olla,“ leidis ekspeaminister.

„Majandust on ülepolitiseeritud  ja ideologiseeritud, mille eeskuju võib leida endisest Nõukogude liidust või Põhja-Koreast. Liberaalsusest ei ole siin küll juttu,“ ütles Vähi, kes tõi välja, et praeguses kriisis on süüdi poliitikute vilets analüüs, maailmas toimuva kohta puudulik info ja liiga hiline reageerimine. „Kui vana autojuht näeb, et  lapsed mängivad tee ääres palli, võtab ta 100 meetrit enne hoo maha. Kui pall teele satub jäävad lapsed terveks. Eesti valitus on kui noor autojuht, kes kuulab punkmuusikat ja sõidab lapsest üle, lohistab veel last 500 meetrit mööda teed, enne kui taipab, mis on juhtunud,“ kritiseeris Vähi, tuues näiteks viimased eelarved. 

„Ükskord kriis lõppeb nagunii, kuid täna peaksime mõtlema, milline on maailm pärast kriisi. Tuleb mõelda, mis noorel autojuhil on kurvi taga, kuidas maailma areneb pärast kriisi. Oletatavasti väljuvad kriisist kiiremini välja need riigid suur, kus on suur siseturg ja hea koostöö oma naabritega nagu Aasia ja Hiina,“ ütles Vähi. 

Vähi tõi välja, et kriisijärgne maailm ei ole nii liberaalne ja konkurents kasvab. „Tuleb kokku hoida tootmises, transpordi ja logistika alal. Ülioluliseks kujuneb transpordi infrastruktuuri ja koridoride areng ning erinevad alternatiivid,“ lisas ta.

Vähi tõi välja, et kindlasti kasvab Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline koostöö ning Eesti ei peaks seda takistama vaid hoopis kaasa aitama. „Eesti peab olema viimane miil Venemaale ja Aasia turgude suunal,“ ütles Vähi. 

Transiidi ja logistika areng on Eestile Vähi sõnul ülioluline, selleks on meil hea asukoht ja infrastruktuur.

„Kriisist väljumiseks on ülioluline poliitiline „restart“, meie poliitikute peades tuleks ümber joonistada maailma geograafiline kaart, et Eesti ei asuks väikese tigeda ummikriigina Euroopa äärel vaid ikka seal, kuhu jumal meid on asetanud - lääne ja ida vahelise piiririigina ja majanduslikult avatud sillapeana,“ ütles Vähi. Lisaks tõi ta välja, et avaliku sektori kulusid tuleb kärpida ja monopolide hindu langetada, võtta vajadusel laenu ja mitte loota imerohtudele nagu euro.