Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts: majanduse kohanemine on alanud
Parts tunnistas, et tegemist on tõsise majanduslangusega, mis samas näitab, mis suunas saab edasi minna. „Lähiaastatel tulevad heitlikud muutlikud olud ja ei ole tark mõelda ennast kriisieelsesse aega,“ lisas ta
Samas lisas ta, et Eesti kohamisvõime on kõrgem, kui pikemalt stabiilust nautinud maadel. „Kohanemine alanud ja see on tulemuslikum, kui ise arvame ja ajakirjandusest loeme,“ lisas ta.
Parts rõhutas, et Eesti transiidisektori võimalus on mitmekesistumine, mis on majanduskriisis positiivselt keeruline.
"Üleilmne majanduskriis on transiidi arengu kõige olulisem mõjutaja praegu ja veel mitme aasta jooksul. Selle tagajärjel on paljud teistsugustest eeldustest lähtunud äriplaanid kas juba paberihundis või teel sinnapoole. Ühe radikaalse näitena võib nimetada seda, et Hiinast merekonteineri Euroopasse vedamise tasu langes kaubamahtude vähenemise tagajärjel vahepeal praktiliselt olematuks," rääkis minister.
"Oluline on siiski katsuda vahet teha eeldatavalt lühiajalistel ja pikemaajalistel mõjudel. Eesti oludesse tõlgiksin ma selle nii, et Hiinast lähtuva konteinertransiidi arendamine ei ole ilmselt sisutu idee, kuid esialgselt kavandatud tempo ja investeeringute mahud on tulnud uutes oludes ümber vaadata. Ma toetan seda, et Eesti transiidi- ja logistikaettevõtted jätkavad koostööpartnerite otsimist ja suhtlemist Hiina suunal. Riik ja riigile kuuluv Tallinna Sadam on siiski jätkanud investeerimist infrastruktuuri. Ligi 800 miljonit krooni maksma mineva Muuga sadama idaosa laienduse valmimine suurendab konteinerite käitlemise võimalusi ja Tallinna Sadam peab pingutama selle nimel, et lisanduvad võimalused ka efektiivset kasutust leiaksid," ütles Parts, kelle sõnul jätkuvad investeeringud nii sadamatesse kui muusse infrastruktuuri. Ka on ministeerium kokku pannud vastava kava, mille põhirõhk on pigem praktilistel lahenduste leidmisel, kui poliitikal.
„Et säilitada Eesti atraktiivsust, tuleb hoida stabiilsust, mitte minna kaasa mingisuguste prohvetite ennustustega maailmakaubanduse lõpust ja mitte muuta edu andunud konkueeliseid nagu maksud,“ rääkis Parts.
Parts tuletas meelde, et riik on kokku pannud kuue miljardi suuruse abipaketi, millest saavad abi taotleda ka kõik logistikafirmad.
Seotud lood
Sillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähi illustreeris Eesti transiidi olukorda, et kui Transestonia moderaatoril Raivo Varel on käsi kipsis, et see on nagu Eesti majanduse olukord, võrdsustamaks Vare seisukorda transiidi omaga peaks tal veel jala murdma.
Eesti konkurenteelised transiidivallas on kadumas ja riigil ei ole huvi, et valdkonda arendada, leiab Railtransauto peadirektori asetäitja kommertsalal Rene Varek.
Transestonia konverentsil tõi Eestimaa Roheliste peasekretär Ain Kabal välja, et tuleb leppida sellega, et veomahud kahanevad 1960-70 aastate tasemele.
Eesti transiit oli kriisis juba 2004. aastal, selgitas Transestonial Eesti Sadamate Liidu tegevdirektor Viktor Palmet.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Konverentsid
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele