Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palmet: olime kriisis juba 2004. aastal
„Mis kriisist räägime, kas see hakkas 2007, kas jutt on globaalsest kriisist. Ei ole, peame analüüsima, mis kriis see on. 2004. tuli majandminister Meelis Atoneni juhtimisel kokku ümarlaud, mis järeldas, et transiit on stagnatsioonis ehk tegelikult kriisis. Et sellest välja tulla, on vaja kahe aasta jooksul leida sobivad meetmed. 2004. aastal korraldas Äripäev transiidikonverentsi, et meetmeid leida,“ pidas Palmet vajalikuks täpsustada, lisades, et kriis sai alguse Eesti struktuursest mahajäämusest ja ei ole tekkinud viimase kahe aastaga. „Peame analüüsima struktuurset mahajäämust.“
Siiski nägi ta juba positiivseid arenguid. Näiteks tõi ta otsuse arendada välja Muuga sadamas korralik konteinerterminal, ehitada Koidula piiripunkti, Eesti Raudtee tariifide süsteemi korrastamine. Arendatud on ka teisi sadamaid ja lennuliikulust, otsustatud arendada merepoliitikat.
Palmet leidis, et ühiselt nõul tuleb viia transpordi arengukava vastusse praeguse olukorraga. Viitamatult luua merenduspoliitika, keskendudes kaubandusele. „Tegelikult peakime aktiviseerima omapoolseid meetmeid ja tipp-poliitikud peaks avastama välismajanduspoliitika. Valimisaastal on aga raske loota, et konsensus tekib aga võiks,“ ütles ta.
„Seda ei ole palju tahta, kuid peab fokuseerima teatud harudele, muuhulgas transiidile,“ ütles Palmet.
„Me peaks lubama teedele suuremad automoodulid, näiteks 25,25 meetrid pikkused autorongid, nagu soomlased ja rootslased on teinud. Praegu seisavad Narva sillal 2 autot, mitte üks. Miks mitte proovida rakendada oma laevastikku, leiduks Eesti firmasid, kes tahaks proovida, kuna feederlavad on odavad. Teha näiteks läbi kulgeva transiidi maks,“ loetles ta oma ideid.
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles Transestonia konverentsil, et edukas majanduse kohandumine on alanud.
Sillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähi illustreeris Eesti transiidi olukorda, et kui Transestonia moderaatoril Raivo Varel on käsi kipsis, et see on nagu Eesti majanduse olukord, võrdsustamaks Vare seisukorda transiidi omaga peaks tal veel jala murdma.
Transiidiäris ei piisa vaid efektiivsusest, olulised on ka omavahelised suhted ja lisaks peaks Eesti panustama kaubale lisandväärtuse andmisele, rääkis Tallinna Sadam juhatuse esimees Ain Kaljurand Transestonial.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Euroopa logistikafirmad on muutunud kuumaks kaubaks, juulis juba 14 ülevõtmist
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele