Autor: Mariliis Pinn • 11. mai 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaljurand: me peaksime transiitkaubale rohkem lisaväärtust andma
Transiidiäris ei piisa vaid efektiivsusest, olulised on ka omavahelised suhted ja lisaks peaks Eesti panustama kaubale lisandväärtuse andmisele, rääkis Tallinna Sadam juhatuse esimees Ain Kaljurand Transestonial.
„Eestil puudub märkimisväärne eksport. Seetõttu on transiit tähtis. Kas see on sadamate süü, et me ei suuda kaubale lisaväärtust anda? Mis takistab lisaväärtust loomast?“ rääkis Kaljurand.
Mida võiks teha? „Oluline on ladus koostöö kohalike omavalitsustega arendusprojektide elluviimisel, Tallinna Sadama näitel võin tuua, et see puudub. Nad ei ole motiveeritud tootmisest, sest nende tulu ei sõltu sellest vaid palju seal on hästi tasustatud elanikke, eelistatakse elamuprojekte,“ lisas ta, kommenteerides, et riik peaks panema paika tööstuse arendamise piirkonnad, soovitavalt sadama lähedusse, sest seal on transport hea. Kaljurand rääkis, kuidas on nad tulutult üritanud kaks aasta juba Muugale väetise granuleerimise tehast rajada, kui omavalitus ei ole koostööaldis.
„Seni puuduvad riigi maksu erandid eksportivate tööstuste toetamiseks. Maksukeskkond ei ole Eestis investorile atraktiivne,“ rääkis Kaljurand pakkudes välja, et tulu võiks maksustada mitte elukoha järgi vaid tekkimise koha alusel.
„Täna on investeerida kõige odavam, hinnad on all. Infrastruktuuri investeerimine annab toe majanduse kasvule. Ei plaani tegevus aastaks kaheks vaid aastakümneks, täna investeeringud annab konkurentsieelise juba lähitulevikus, kriis ühel hetkel lõpeb ja asi pöördub kasvule, sellest osa saab ainult läbi hea infrastruktuuri,“ rääkis sadama juht.
Jaga lugu 
Liitu Logistikauudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Logistikauudised.ee toetajad: