Transiidiäris ei piisa vaid efektiivsusest, olulised on ka omavahelised suhted ja lisaks peaks Eesti panustama kaubale lisandväärtuse andmisele, rääkis Tallinna Sadam juhatuse esimees Ain Kaljurand Transestonial.
„Eestil puudub märkimisväärne eksport. Seetõttu on transiit tähtis. Kas see on sadamate süü, et me ei suuda kaubale lisaväärtust anda? Mis takistab lisaväärtust loomast?“ rääkis Kaljurand.
Mida võiks teha? „Oluline on ladus koostöö kohalike omavalitsustega arendusprojektide elluviimisel, Tallinna Sadama näitel võin tuua, et see puudub. Nad ei ole motiveeritud tootmisest, sest nende tulu ei sõltu sellest vaid palju seal on hästi tasustatud elanikke, eelistatakse elamuprojekte,“ lisas ta, kommenteerides, et riik peaks panema paika tööstuse arendamise piirkonnad, soovitavalt sadama lähedusse, sest seal on transport hea. Kaljurand rääkis, kuidas on nad tulutult üritanud kaks aasta juba Muugale väetise granuleerimise tehast rajada, kui omavalitus ei ole koostööaldis.
„Seni puuduvad riigi maksu erandid eksportivate tööstuste toetamiseks. Maksukeskkond ei ole Eestis investorile atraktiivne,“ rääkis Kaljurand pakkudes välja, et tulu võiks maksustada mitte elukoha järgi vaid tekkimise koha alusel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Täna on investeerida kõige odavam, hinnad on all. Infrastruktuuri investeerimine annab toe majanduse kasvule. Ei plaani tegevus aastaks kaheks vaid aastakümneks, täna investeeringud annab konkurentsieelise juba lähitulevikus, kriis ühel hetkel lõpeb ja asi pöördub kasvule, sellest osa saab ainult läbi hea infrastruktuuri,“ rääkis sadama juht.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähi illustreeris Eesti transiidi olukorda, et kui Transestonia moderaatoril Raivo Varel on käsi kipsis, et see on nagu Eesti majanduse olukord, võrdsustamaks Vare seisukorda transiidi omaga peaks tal veel jala murdma.
Eesti konkurenteelised transiidivallas on kadumas ja riigil ei ole huvi, et valdkonda arendada, leiab Railtransauto peadirektori asetäitja kommertsalal Rene Varek.
Eesti transiit oli kriisis juba 2004. aastal, selgitas Transestonial Eesti Sadamate Liidu tegevdirektor Viktor Palmet.
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.