Lennujaama kasum langes eelmisel aastal 84% ehk 102,5 mln kroonilt 16,7 mln kroonini. Samas firma käive kasvas 15 ehk 415,7 mln kroonilt 480,0 miljoni kroonini, selgus ettevõtte majandusaasta aruandest.
Juhatuse liikmete sissetulekud eelmisel aastal 3,504 mln krooni (aasta eest 3,089 mln krooni). Lennujaamas on kolm juhatajat, siis keskmiseks kuupalgaks tuli kokku 97333 krooni.
2008. aastal läbis lennujaama 5% rohkem reisijaid, kui 2007. aastal. Mullu läbis lennujaama 1,8 miljonit reisijat. Regulaarliinidel reisijate arv kasvas võrreldes eelmise aastaga 2% (2007/06 oli kasv 9%). Tšarterlendudel toimus võrreldes eelmise aastaga 19%-line reisijate arvu kasv, mille tulemusel moodustasid tšarterreisijad 17% kogu reisijate üldarvust (2007. aastal oli tšarterreisijate osakaal 15%). Siseriiklikel lendudel oli reisijate arv 2008. aastal 21 tuhat, mis moodustas 1,2% reisijate üldarvust, nagu ka 2007. aastal.
Tulud maandumistasudelt kasvasid aruandlusaastal 10% võrreldes 2007. aastaga ja seda tänu kaubaveo kasvule (kasv 84% võrreldes 2007.aastaga). Tulud lennukite parkimiselt kasvasid 36,5 % võrreldes eelmise majandusaastaga ja seda peamiselt kaubalennukite parkimise arvelt.
2008. aastal mõjutas globaalset lennundusturgu suveperioodil nafta maailmaturuhindade rekordtasemest tulenev kütuse hindade tõus ning seejärel alanud ülemaailmne finants- ja majanduskriis. See avaldab otsest mõju nii Tallinna Lennujaama lendavatele lennufirmadele kui reisijate nõudlusele lennuteenuste järele.
Selleks, et püsida lähiümbruse lennujaamadega võrreldes konkureerival hinnatasemel, langetati alates 01.04.2008 rahvusvaheliste lendude maandumistasu varasemalt 170-lt kroonilt 155-le kroonile õhusõiduki Maksimaalse Lubatud Stardimassi (MLSM) tonni kohta. Alates 01.11.2008 alandati rahvusvahelistel lendudel reisijatasu 155-lt kroonilt 124-le kroonile väljuva reisija kohta.
Alates 01.01.2009 muudeti tasumäärasid sisemaistel lendudel: uus reisijatasu määr saab olema 110 krooni (seni 60 krooni) väljuva reisija kohta ja uus maandumistasu määr 105 krooni (seni 60 krooni) õhusõiduki iga MLSM tonni kohta.
Tallinna lennujaama lennuliiklusala rekonstrueerimise ehitustööde maksumuseks kujunes 670 miljonit krooni. Ehitustöid kaasrahastati 457 miljoni krooni ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi kaudu. Tallinna lennujaama reisiterminali arendamise projekti ehitustööde maksumuseks kujunes 646 miljonit krooni. Ehitustöid kaasrahastas 379 milj kr ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.
Kinnitatud eelarve kohaselt läbib Tallinna Lennujaama 2009. aastal kokku 1,6 miljonit reisijat, mis on eelmise aastaga võrreldes 11% vähem. Eelarve kinnitamisele järgnevate kuude jooksul on avalikustatud mitmed olulised muudatused lennufirmade plaanides, näiteks Hollandi lennufirma KLM Cityhopper loobumine Tallinn-Amsterdam liini teenindamisest ja Norwegian Air Shuttle loobumine Tallinn-Stockholmi liini teenindamisest, mis avaldavad mõju eelarve täitmisele. Sellest tulenevalt võib reisijate arvu vähenemine osutuda esialgsest eelarvestatust suuremaks. Seetõttu tegeleb juhatus jätkuvalt kulude vähendamisega, et tagada ettevõtte jätkusuutlikus ja võime teenindada laene.
2009. aastal valmivad kaubaterminalid III ja IV kokku maksumusega 43 miljonit krooni, paigaldatakse uus instrumentaalne maandumise süsteem 17 miljoni krooni väärtuses.
Alates 01.04.2009 rakendub Tallinna Lennujaamas uus tasuliik – lennundusjulgestustasu, mille määr on 45 krooni väljuva reisija kohta. Julgestustasud katavad kulud lennueelsele julgestusele nii reisiterminalis kui muudes läbipääsu punktides, lennujaama kinnise territooriumi turvamise ja patrulli kulud, julgestusega seotud kapitali- ja finantskulud.
Samast ajast alandatakse Tallinna lennujaamas reisijatasu rahvusvahelistel lendudel 110 kroonini ja siseriiklikel lendudel 65 kroonini väljuva reisija kohta.
Dividende Lennujaam ei maksa.
Seotud lood
Üldiselt peab Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik lõppenud majandusaastat heaks, sest hoolimata hiigelinvesteeringutest jäädi kasumisse, selle aasta eemärk on samuti kasumisse jääda.
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.