Üldiselt peab Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik lõppenud majandusaastat heaks, sest hoolimata hiigelinvesteeringutest jäädi kasumisse, selle aasta eemärk on samuti kasumisse jääda.
„2009. aasta on ebastandardne aasta, mida on raske prognoosida,“ ei tahtnud Loik eriti selle aasta tulemusi ennustada. Kindel on kasumi ja käibe kahanemine. „Kui eelarvet tegime prognoosisime, et reisijate arv väheneb 11%, kuid nüüd on selge, et see number on suurem. Eelmisel kvartalil oli see 25%. Ka oleme hindu langetanud ja ka selle tõttu on käive väiksem,“ lisas ta, tahtmata täpsustada, kui suurt kukkumist lennujaam ootab.
Logu sõnul on 2009. aasta eesmärk hoida rahavooge ja lõpetada kasumiga. „Oleme igalt poolt kärpinud. Palgafondi on kärbitud üle 20%, veel rohkem on langenud juhatuse töötasud. Lennujaamal on suured püsikulud, kuid siiski oleme suutnud neid kärpida,“ ütles juht. „Eks järgmisel aastal näeb, kuidas plaanid realiseeruvad. Majanduslangus ei ole lõppenud.“
Lennujaama kasum on võrreldes mullusega tuntavalt kahanenud, suure kukkumise taga on üle 1,2 miljardi krooni suurused investeeringud. „Võib öelda, et kasumi kahanemise taga on investeeringud. Kui vaadata aruannet, siis seal on näha kasvanud amortisatsiooni,“ lisas ta. 2007. aastal oli perioodi arvestatud amortisatsioon 89 miljonit krooni, mullu 142 miljonit krooni. „Oleme väga palju investeerinud.“
Sel aastal on plaanis vaid hädavajalik tehnika uuendamine ja suuri investeeringuid kavas ei ole. „Ootame languse lõppu, et reisijate arv kasvama hakkaks. Suuri investeeringuid ei tule enne 2011. aastat. Tegime need ette ära ja nüüd peavad need ennast tagasi teenima,“ selgitas Loik.
„Väga head tulemused,“ kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Eero Pärgmäe Tallinna Lennujaama majandustulemusi. „Kõik, kes kasumit praegustes rasketes majandusoludes teenida suudavad, on väga head. Mis saab meil kasumilike riigifirmade vastu olla.“
Suuremat kasumit ministeerium ei lootnudki, sest lennujaam tegi mullu suuri investeeringuid ja lennunduses on rasked ajad.
„Esmaeesmärk on, et lennujaam efektiivselt ja kasumlikult majandaks,“ loetles Pärgmäe omaniku järgmiseks aastas seatud eesmärke. „Et tuleks väike kasum. Kui tuleb kahjum peame vaatama, millised trendid on ja kuidas seda katta.“
Pärgmäe sõnul ei ole vaja lennujaama laiendada enne, kui 3 miljoni reisija piir on ületatud, kuigi mõtlema peaks sellele juba varem. „Reisijate arv praegu pigem langeb. Ja laienemine on pigem 5-10 aasta perspektiiv,“ lisas ta.
Kuigi naaberriikide lennujaamad alandavad tasusid, siis ministeerium Tallinna Lennujaama selleks ei sunni. „Usaldame selles küsimuses täiesti tegevjuhtkonda. Mullu neid alandati. Tasusid ei saa lõputult langetada, siis ei tule lennujaam ots-otsaga kokku," ütles Pärgmäe.
Seotud lood
"Kõnelused ei ole veninud, vaid on loogiliselt arenenud ning nii meie kui ka vedaja esindajad on Eesti Päevalehe mõttearendustest hämmingus," kommenteeris Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik päevalehe eilset väidet, et Aer Lingus jäeti Tallinna Lennujaama ukse taha.
Tallinna Lennujaam valmistub uueks tõusuks ja laiendab juhatust müügi- ning turundusvaldkonna ametikoha võrra.
Lennujaama kasum langes eelmisel aastal 84% ehk 102,5 mln kroonilt 16,7 mln kroonini. Samas firma käive kasvas 15 ehk 415,7 mln kroonilt 480,0 miljoni kroonini, selgus ettevõtte majandusaasta aruandest.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.