Presidendi delegatsioon Kasahstanis: suurim koostööpotentsiaal on kaubanduses ja logistikas

Transpordisektor on juba mõnda aega Eesti teenuste ekspordi suurim pidur ning ka 2024. aastal langes sektori ekspordimaht 8,4%. Sektori 50 suuremat eksportijat on küll protsentuaalse keskmisena suutnud eksporti 13,6% võrra kasvatada, kuid seda suuresti tänu ühele ettevõttele, mille ekspordimaht kasvas aastaga 426,8%. Suurem pilt on siiski üsna nukker. Või siiski mitte?

Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel on 2025. aasta esimese poolaasta jooksul vähenenud märgatavalt puidutoodete import Eestisse ja transiit läbi Eesti sellistest riikidest nagu Kasahstan ja Hiina. Põhjuseks on süvendatud sanktsioonikontrollid, mis keskenduvad kahtlase päritoluga kaupade tõkestamisele.

Kaubakoodide virvarr ning üks sanktsioonide alt väljas kaubagrupp võivad olla tekitanud olukorra, kus Eestisse pääseb endiselt keelatud Vene gaas.

Eestisse tarnitakse alates aasta algusest rekordiliselt palju butaani. Osa asjatundjaid on veendunud, et sisse tuuakse sanktsioneeritud Vene gaasi, sest sellises koguses Eestisse vooriva butaaniga pole siin midagi peale hakata.

Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.