"Kõnelused ei ole veninud, vaid on loogiliselt arenenud ning nii meie kui ka vedaja esindajad on Eesti Päevalehe mõttearendustest hämmingus," kommenteeris Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik päevalehe eilset väidet, et Aer Lingus jäeti Tallinna Lennujaama ukse taha.
"EPL artikli tõepärane osa on dialoogi olemasolu fakt Tallinna Lennujaama ja Aer Linguse vahel. Nimetatud artikli puhul on ekslik väide justkui oleks Vilniuse lendude alustamine ning Tallinnasse mittelendamine omavahel otseselt seotud. Oluline on rõhutada, et Tallinn ja Vilnius ei ole konkreetses kontekstis mingil juhul konkurendid," selgitas ta.
Pealegi on Viliniuse olukord Tallinna omast erinev. Kui meil korraldab lennühendust Londoniga kaks operaatorit - Estonian Air ja easyJet ning kokku on ühendus kahe linna vahel 7 korda nädalas, siis Vilniusel puudus alates veebruarist otseühendus Londoniga täielikult. Samas on Leedu Eestist pea kolm korda suurem riik, mistõttu oli tegemist ebanormaalse olukorraga ning on täiesti arusaadav, et mõni operaator pidi selle tühimiku täitma, arutles Loik.
Pärast rahvusliku lennufirma kokkukukkumist langes täielikult ära lennuühendus Vilniuse ja paljude Euroopa oluliste sihtpunktide vahel. Just FlyLAL-i äkiline kadumine viis Vilniuse eriti nukrasse seisu. "Tallinna olukord on sellega võrreldes siiski oluliselt erinev," täiendas ta.

Seotud lood

Uudised
  • 06.10.09, 17:35
Aer Lingus: ettepanek lendama tulla on pärit Tallinnast
Iiri lennufirma Aer Lingus pressiesindaja Gillan Cullhane sõnul tuli ettepanek opereerida Tallinn-Londoni liinil Tallinnast.
Uudised
  • 06.05.09, 18:14
Loik loodab, et lennujaam jääb sel aastal kasumisse
Üldiselt peab Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik lõppenud majandusaastat heaks, sest hoolimata hiigelinvesteeringutest jäädi kasumisse, selle aasta eemärk on samuti kasumisse jääda.
  • ST
Sisuturundus
  • 05.10.26, 14:53
Sekunditest saavad tunnid: kuidas uued mobiilsed töövahendid logistikas aega säästavad?
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele