Riigikogu saadik ja erakonna Eestimaa
Rohelised juht Marek Strandberg leiab, et teretulnud onkõik mehhanismid,
mis kas või osaliselt korvavad lennutranspordi mõju, kaaluda võiks ka
õhutranspordi osakaalu vähendamist.
Neli Eestis tegutsevat lennufirmat on asunud reisijatelt küsima süsihappegaasi hüvitamiseks vabatahtlikku maksu.
Strandberg tõi välja, et kuni lennukid kasutavad fossiilsetest kütust, moodustub iga 100 km läbimisel ca 60 kg süsihappegaasi reisija kohta. Nii on 4000 km pikkuse lennureisi ökoloogilise jalajälje CO2 osa 24 tonni.
"Selle kompenseerimiseks peab täisealiseks kasvama ligi poolsada puud. Loomulikult on teretulnud kõik mehhanismid, mis kas või osaliselt korvavad lennutranspordi mõju. Tehnoloogiliseks lahenduseks võiks olla raskusjõu toimel planeerivad reisilennukid. Biokütustest rääkides on lennukid autodest veelgi ostujõulisemad," rääkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehk on vaja vähendada reisivoogude mahte üldse: soodustada residentturismi, mille võtmeks on telekommunikatsioonihindade järsem langus, lisas poliitik.
"Euroopa piires oleks kindlasti abi kiirrongidest, mille kliimamõju reisijakilomeetri kohta on madalaim ühistranspordi vallas. Miks mitte kasutada rongi, kus võrguühendus selleks, et vajalikesse kohtadesse jõuda. Ehk vajaks õhutranspordi osakaal tõepoolest vähendamist?" arutles Strandberg.
easyJet, Lufthansa, SAS ja KLM Royal Dutch Airlines on käivitanud keskkonnamaksu kogumise viimase kaheksa kuu jooksul. Hüvitusskeemi idee järgi maksab reisija olenevalt lennu pikkusest firmale teatud summa, mille eest ostetakse nn süsinikupunkte. Neid müüvad mitmesugused keskkonnaprojektid, mis vastavad Kyoto protokolli nõuetele.
Lennates SASiga Tallinnast Stockholmi, on arvestuslik CO2 kogus 76 kg reisija kohta ning vabatahtliku maksu suurus 15 krooni.
Lennates easyJetiga Tallinnast Londonisse, on arvestuslik CO2 kogus 140 kg reisija kohta ning vabatahtliku maksu suurus 42 krooni.
Seotud lood
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.