Läänemere siledas vees seisab ankrus naftatanker Oneiroi. Hiljuti vedas ta Vene naftat Primorskist Indiasse, seejärel tiirles Araabia Ühendemiraatide, Sri Lanka ja Egiptuse vahel. Nüüd seisab ta teiste tankerite seas Eesti ranniku lähedal, oodates järjekorras, et siseneda jälle Venemaa sadamasse.
On tõenäoline, et Oneiroi, mis vahetas kahe aasta jooksul kaks korda nime, lippu, operaatorit ja omanikku, on üks Venemaa varilaevastikku kuuluvatest laevadest. Varilaevastikuks kutsutakse vanu tankereid, mida Venemaa on ostnud läbipaistmatute ettevõtete kaudu, et pääseda Lääne sanktsioonidest. Arvatakse, et selliseid laevu on maailmas mitusada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Transpordiameti andmetel on Eestis registreeritud ca 35 000 väikelaeva, samuti näitab rekordilist kasvutrendi väikelaeva juhilubade väljastamiste arv. Meie 243 sadamas on väikelaevadele kaikohti umbes 3500. Suurem liiklus vees, kaikohtade nappus ja meie madalad veekogud toovad kaasa kahjusid, millega sageli ei arvestata.
Venemaa nafta transportimine läbi Euroopa on sattunud viimastel nädalatel üha suurema tähelepanu alla, kuna EL plaanib koos uute sanktsioonidega võtta vastu ka karmimaid meetmeid Venemaaga seotud tumelaevastiku tegevuse vastu. See võib kaasa tuua aga šoki naftaturgudel, hoiatas BRS Shipbrokers oma aruandes.
Rootsi Chalmersi Tehnikaülikool värske uuring näitas, et laevandusettevõtete investeeringud palju kõneainet pakkunud tehnoloogiasse, kus raske kütteõli heitgaase pestakse eraldi puhastusseadmetega, on enamiku laevade puhul juba tagasi teenitud ja laevandusfirmad teenivad puhastusseadmete heitvett merre lastes ja loodust reostades miljardeid eurosid.
Baltimore'i maanteesilla varing toob kaasa tõenäoliselt kahju, mis ulatub miljarditesse dollaritesse. Kes, kui palju ja kellele kogu selles puntras võlgneb, paneb aga tõenäoliselt paika iidne Kreeka mereseadus, kirjutab Flameko Forwardingi müügijuht Kalev Kirt.
Detsembris 2024 taasavati pidulikult Pariisi Notre-Dame’i katedraal, kuhu jõudis kingitusena ka Estonia klaver. Klaveri kinkisid katedraalile Eesti ettevõtjad ning õrna, ent samas üle poole tonni kaaluva pilli keeruka transpordi Prantsusmaale organiseeris heategevusena DSV Estonia.