Salometsa sõnul on Rail Baltica projekt jõudnud oma olemuselt järgmisse etappi ehk kui viimastel aastatel on ehitatud Eestis väiksemaid ristumisi, nagu ökoduktid, viaduktid, liiniristumised, siis sel aastal täieneb Rail Baltica ehitusportfell hoopis teises suurusjärgus objektidega.
„Juba sel kevadel alustatakse Ülemiste terminali ja Ülemiste raudteetaristu ehitustöödega, sügisel loodame alustada esimeste ehitustegevustega raudtee põhitrassil ehk Rapla ja Harju maakonnas saab alguse raudtee muldkehade ehitamine,“ rääkis Salomets Äripäeva raadio sisuturundussaates.
Rahaliselt tähendab see tänavu isegi kuni veerand miljardi euro suurust investeeringut, mis on Eesti majandusele vägagi arvestatav rahasüst. „Kui arvestada, et 2 + 2 maanteede ehituses on rahapuudusel lähiaastatel paus, siis on Rail Baltica ehitus hea alternatiiv paljudele siinsetele ettevõtetele,“ rääkis Salomets.
Anvar Salometsaga vestles logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm.