Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kui kaugel on isejuhtivad autod?
Äripäeva raadiosaates "Globaalne pilk" kõnelesime isejuhtivatest autodest ning sellest, mis võimalusi nad pakuvad, aga ka sellest, missugused suuremad ja väiksemad takistused ootavad veel ületamist.
Taltechi tootearenduse ja robootika programmijuht Raivo Sell ülikooli laboris Eesti ehitatud isejuhtiva bussiga.
Foto: Liis Treimann
Saate esimeses osas rääkisime isejuhtivate autode olemusest ja probleemidest, puudutasime nii moraalseid kui ka eetilisi dilemmasid. Kelle päästaks isejuhtiv auto, kui peaks juhtuma õnnetus? Kas kallim on autos olevate inimeste elu või kaasliiklejate oma? Kui isejuhtiv auto satub õnnetusse, siis kas tõesti võtavad õnnetuse eest vastutuse autotootjad? Mängisime läbi ka mõne liiklusstsenaariumi ning püüdsime mõelda, kuidas võiks isejuhtiv auto käituda.
Saate teises osas rääkisime aga juba taristuteemadel ning mõtisklesime, kas ja missugust teedevõrgustikku on tarvis, et isejuhtiv auto saaks muretult vurada. Saates oli külas Taltechi tootearenduse ja robootika programmijuht Raivo Sell.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.