Rail Baltica valmimine ei tähenda pelgalt uue raudteetrassi ehitamist, vaid ka uue piiriülese opereerimismudeli käivitamist ja see on Rail Baltic Estonia üksusejuhi Heigo Saare sõnul vähemalt sama suur väljakutse.
„Meie ülesanne on kaks asja: ehitada valmis raudtee ja tagada, et see oleks esimesest päevast opereerimiskõlbulik,“ ütles Rail Baltic Estonia raudtee opereerimise ja ohutuse üksuse juht Heigo Saare raadiosaates ”Logistikauudised eetris“.
See tähendab, et kaduma peab näiteks olukord, kus vedurijuht peab igas riigis rongi juhtides oskama B-tasemel kohalikku keelt, nagu see on nõutav praegusel ajahetkel. Lisaks vajab kogu Euroopa praegune raudteejuhtimissüsteem põhjalikku restarti.
Erinevalt senisest Baltikumi raudteevõrgust ei ole Rail Baltical enam kavandatud klassikalisi piirijaamu Eesti, Läti ja Leedu vahel. Esimene piirijaam tekib alles Leedu–Poola piiril.
See tähendab ühtset projekteerimisstandardit kolmes Balti riigis, ühtset opereerimisreeglistikku ning ühist tehnilist baaslahendust liiklusjuhtimises. Saare tunnistas, et see probleem on tegelikult üle kogu Euroopa ja see kaob alles siis, kui tehnilised barjäärid (erinevad liiklusjuhtimissüsteemid, riiklikud erisused) on täielikult ühtlustatud. Õnneks on Euroopa Komisjon asunud selle teemaga tõsiselt tegelema ja oluline on Rail Baltica nende uuendustega ühte jalga käiks.
Pikemalt saab Rail Baltica väljakutsetest kuulata saatest. Saadet juhib Tõnu Tramm.
Foto: Tõnu Tramm
Fotol Heigo Saare.
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.