Vene ja Valgevene impordi muutus kallutas Eesti kaubavahetust
Veebruaris suurenes kaupade eksport 2%, import aga vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 8%, teatas statistikaamet ja tõi selle peapõhjuseks naftatoodete impordi languse Venemaalt ja Valgevenest.
Mineraalseid tooteid importis Eesti sel aastal 150 miljoni euro võrra vähem kui aasta tagasi. Foto: Andras Kralla
Kaupu eksporditi ameti teatel jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,6 miljoni euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 103 miljonit eurot, mis on 167 miljonit eurot väiksem kui aasta varem.
Teenuste eksport kasvas mullu kolmandiku ning teenuste väliskaubanduse bilanss paranes poole võrra, transpordi ja logistika asemel on uus teenuste ekspordi liider keskpanga ja statistikaameti andmetel aga hoopis info ja side.
Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta jaanuaris kaupade eksport ja import jooksevhindades võrreldes 2022. aasta sama kuuga vastavalt 9% ja 1%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli jaanuaris 127 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem, ulatudes 272 miljoni euroni.
Transport on suurima osatähtsusega valdkond Eesti teenuste ekspordis, mille bilanssi hoiab plusspoolel üksnes kaubavedu maanteel, selgub Statistikaameti värsketest andmetest. Maanteevedude positiivset statistikat mõjutas aga suuresti sisendhindade, mitte kaubamahtude kasv ning rahvusvahelised kaubaveod hakkavad taas kaotama turgu Leedule.
Eelmisel aastal suurenes kaupade eksport aasta varasemaga võrreldes 17 protsenti ning import 23 protsenti. Detsembris jäid nii eksport kui ka import 2021. aasta tasemele, seisis statistikaameti teates.
Detsembris 2024 taasavati pidulikult Pariisi Notre-Dame’i katedraal, kuhu jõudis kingitusena ka Estonia klaver. Klaveri kinkisid katedraalile Eesti ettevõtjad ning õrna, ent samas üle poole tonni kaaluva pilli keeruka transpordi Prantsusmaale organiseeris heategevusena DSV Estonia.