Vene ja Valgevene impordi muutus kallutas Eesti kaubavahetust

Teenuste eksport kasvas mullu kolmandiku ning teenuste väliskaubanduse bilanss paranes poole võrra, transpordi ja logistika asemel on uus teenuste ekspordi liider keskpanga ja statistikaameti andmetel aga hoopis info ja side.

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta jaanuaris kaupade eksport ja import jooksevhindades võrreldes 2022. aasta sama kuuga vastavalt 9% ja 1%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli jaanuaris 127 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem, ulatudes 272 miljoni euroni.

Transport on suurima osatähtsusega valdkond Eesti teenuste ekspordis, mille bilanssi hoiab plusspoolel üksnes kaubavedu maanteel, selgub Statistikaameti värsketest andmetest. Maanteevedude positiivset statistikat mõjutas aga suuresti sisendhindade, mitte kaubamahtude kasv ning rahvusvahelised kaubaveod hakkavad taas kaotama turgu Leedule.

Eelmisel aastal suurenes kaupade eksport aasta varasemaga võrreldes 17 protsenti ning import 23 protsenti. Detsembris jäid nii eksport kui ka import 2021. aasta tasemele, seisis statistikaameti teates.

Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.