Vito Tourer proovisõidul: mitmeotstarbeline sõiduk tööks ja pikemateks sõitudeks

Inimeste vedamise segment on alati segu praktilisusest ja prestiižist. Kasutaja eeldab, et sobiv multifunktsionaalne sõiduk peaks tasakaalustama nii pere ja isiklike asjade transportimise vajadusi kui ka vastama ettevõtliku inimese tööalastele ja sportlikele ning huvidest lähtuvatele nõudmistele, pakkudes samal ajal mugavat keskkonda reisijatele, kelle autos viibitud aeg võib venida pikkadesse tundidesse. Olgu selleks pealinna ummikud või pikemad autoreisid paljudesse kõnetavatesse sihtpunktidesse.

Mercedes-Benz Vito tunneb end selles valdkonnas väga hästi ning ei pelga ega peida oma utilitaarseid juuri, pakkudes siiski rafineeritust ja tehnoloogiat, mida kliendid igapäeva multi-autolt ootavad. Tourer on kaubanduslikule disainile kalduva Vito kaubiku ja luksusele orienteeritud V-klassi vahel mõnusaks kompromissiks ning minu hinnangul ollakse väga õigel teel.

Vito kolmas põlvkond on olnud turul juba 2014. aastast ning seda on hoitud kaasaegse ja värskena läbi mitmete mudeliuuenduste. Muutunud on esipõrkeraud ja iluvõre ning auto sisemine tehnoloogia on saanud uue ilme, et viia Vito vastavusse Mercedes-Benzi teistele sõiduautodele omase disainikeelega. Lisatud on ühenduvuslahendusi ja mugavust ning täiustatud on ka turvavarustust. Tagatuledest vaatab vastu V-klassilt tuttav elegants ning esituledes möllav tehnoloogia aitab kaasa nii pimeda aja sõiduturvalisusele kui ka nähtavusele. Sõiduabid aitavad hoida sõidurada ja pikivahet ning püüavad auto libisemise kinni ka libedamate teeolude korral.

Proovisõidu Tourerit veab edasi 2-liitrine neljasilindriline turbodiiselmootor, mis toodab umbes 140 kW ja 440 Nm ning mille jõu viib ratasteni 9-käiguline automaatkäigukast. Käiguvahetus on sujuv ja pöördemomenti on juba madalatel pööretel küllaga, mistõttu tundub Tourer isegi täiskoormusel pingevaba. Kütusekulu lubatakse veidi üle 7 l/100 km ning selle näitaja saavutamine sõltub loomulikult kasutajast ja oludest. Lumistes oludes Võrru ja tagasi sõites kogunes kütusekuluks 6,3l/100-le. Igati tubli tulemus.

Vaatamata suurusele on Vito Tourerit väga lihtne juhtida. Linnas aitavad kõrge isteasend, avar vaade, ehk liigagi kerge ja täpne rool ning korralik pöörderaadius. Maanteel on auto stabiilne ja turvaline ega tundu kohmakas.

Kokkuvõtteks tekib küsimus, kas uue Vito Toureri näol pole Mercedes-Benz mitte ehitanud luksuslikule V-klassile ehk liigagi kandadele astuvat sõidukit? Olgugi, et Vito Tourer ei varja oma kaubikust pärinevaid juuri, on see nii seest kui väljast üllatavalt nägus, elegantne ja võimekas mahtuniversaal, millega on lisaks funktsionaalsusele ka väga mõnus sõita.

Proovin seda öeldes olla võimalikult neutraalne, aga tõden, et Mercedes-Benz on selle auto loonud justkui minule mõeldes, ühendades kõik, mis minu „paati kõigutab“. Võimekus pikkadeks automatkadeks ja seiklusteks, matkajärgseks autos ööbimiseks, mil sõiduk on kui ratastega ilmastikukindel telk, kõikvõimalike asjade vedamiseks. Mugav, vaikne ja tubli ning toimeka nelikveoga. Mida veel tahta?