Vito Tourer proovisõidul: mitmeotstarbeline sõiduk tööks ja pikemateks sõitudeks

Inimeste vedamise segment on alati segu praktilisusest ja prestiižist. Kasutaja eeldab, et sobiv multifunktsionaalne sõiduk peaks tasakaalustama nii pere ja isiklike asjade transportimise vajadusi kui ka vastama ettevõtliku inimese tööalastele ja sportlikele ning huvidest lähtuvatele nõudmistele, pakkudes samal ajal mugavat keskkonda reisijatele, kelle autos viibitud aeg võib venida pikkadesse tundidesse. Olgu selleks pealinna ummikud või pikemad autoreisid paljudesse kõnetavatesse sihtpunktidesse.

Mercedes-Benz Vito tunneb end selles valdkonnas väga hästi ning ei pelga ega peida oma utilitaarseid juuri, pakkudes siiski rafineeritust ja tehnoloogiat, mida kliendid igapäeva multi-autolt ootavad. Tourer on kaubanduslikule disainile kalduva Vito kaubiku ja luksusele orienteeritud V-klassi vahel mõnusaks kompromissiks ning minu hinnangul ollakse väga õigel teel.

Vito kolmas põlvkond on olnud turul juba 2014. aastast ning seda on hoitud kaasaegse ja värskena läbi mitmete mudeliuuenduste. Muutunud on esipõrkeraud ja iluvõre ning auto sisemine tehnoloogia on saanud uue ilme, et viia Vito vastavusse Mercedes-Benzi teistele sõiduautodele omase disainikeelega. Lisatud on ühenduvuslahendusi ja mugavust ning täiustatud on ka turvavarustust. Tagatuledest vaatab vastu V-klassilt tuttav elegants ning esituledes möllav tehnoloogia aitab kaasa nii pimeda aja sõiduturvalisusele kui ka nähtavusele. Sõiduabid aitavad hoida sõidurada ja pikivahet ning püüavad auto libisemise kinni ka libedamate teeolude korral.

Kõnealune proovisõiduauto oli lisaks eelmainitule varustatud ka nelikveoga ning sellele võib lumetormise, libeda ja lumehangederohke nädalavahetuse järel anda kõik olemasolevad punktid. Nelikvedu toimis suurepäraselt, kraapides mahuka auto läbi ka suurtest tuisuvaaludest ja lobjakavallidest, pakkudes samal ajal tekkinud libeduses muljetavaldavat turvatunnet. Puudust võiks tunda vaid kiiresti leitavast veojõukontrolli nupust, mille abil saaks süsteemi erksust mõnel juhul ajutiselt pärssida.

Vito Tourerisse on võimalik mahutada kuni üheksa istekohta, proovisõiduauto kaheksane istmelahendus on tõenäoliselt ka kõige populaarsem. Ees kaks kohta ning taga kaks pikka istmerida. Teise ja kolmanda istmerea saab kerge vaevaga eemaldada, kui soovite Tourerit kasutada pigem kaubikuna. Siseruumi saab maksimeerida ka pikema L3-variandi tellimisega.

Automatkamisest lugupidavatele inimestele on saada ka nö „voodipaketiga“ istmed. Need saab kerge vaevaga voodiks voltida - suurepäraseks lahenduseks neile, kes peavad lugu pikematest sõitudest või seiklustest ning miks mitte kasutada privaatset magamisvõimalust ka kaugete kontsertide külastamisel, sõprade pidudel või suguvõsa kokkutulekutel jne.

Juhile on kõik vajalikud juhtnupud ja kangid sobivasti käeulatuses ja loogiliselt paigutatud. Isteasend on mugav, pakkudes nii istme kui ka roolisamba jaoks palju reguleerimisvõimalusi. Salong on rahulik ja nutikas, sealhulgas näeb just rool välja eriti elegantne. Tõsi, moodne maailm on sellel asunud füüsilised nupud asendanud puutetundlike tihedate nupu-plaadikestega ja nende kasutamine vajab pisut harjutamist.

Harjumist tahab ka kahefunktsiooniline tahavaate-peegel. Seda saab kasutada nii harjumuspärase tavapeeglina kui ka kaamerapilti edastava ekraanina. Igavesti äge lahendus, aga pakutav vaatenurk on peeglivaatest tublisti erinev. Samuti ei pruugi see fookuskaugusest tulenevalt sobida kõikidele prillidega juhtidele.

Erinevalt paljudest Mercedes-Benzi sõiduautodest on Vitol endiselt füüsilised kliimaseadme juhtnupud, mis asuvad 10,25-tollise infotainment-ekraani all. Puutetundlik ekraan on visuaalselt ilusa graafika ja värvilahenduse ja igati loogilise menüüsüsteemiga. „Käigukangi“ leiab roolisamba paremalt küljelt, vasakpoolne valits juhib aga suunatulesid ja klaasipuhasteid.

Digitaalse näidikuploki asemel on meeldiva üllatusena traditsioonilised analoognäidikud, mille vahelt vaatab vastu inforikas 5,5-tolline TFT-ekraan. Seadmete laadimiseks on ees kaks USB-C pesa ja juhtmevaba telefoni laadimisalus. Android Auto ja Apple CarPlay ühenduvus on standardvarustuses ja ka helisüsteemile on raske midagi ette heita.

Praktilisus on endiselt tugev külg. Lükanduksed ja suur tagaluuk muudavad laadimise lihtsaks ja nende kaudu on väga mugav ka istmeridasid sisse-välja tõsta.

Proovisõidu Tourerit veab edasi 2-liitrine neljasilindriline turbodiiselmootor, mis toodab umbes 140 kW ja 440 Nm ning mille jõu viib ratasteni 9-käiguline automaatkäigukast. Käiguvahetus on sujuv ja pöördemomenti on juba madalatel pööretel küllaga, mistõttu tundub Tourer isegi täiskoormusel pingevaba. Kütusekulu lubatakse veidi üle 7 l/100 km ning selle näitaja saavutamine sõltub loomulikult kasutajast ja oludest. Lumistes oludes Võrru ja tagasi sõites kogunes kütusekuluks 6,3l/100-le. Igati tubli tulemus.

Vaatamata suurusele on Vito Tourerit väga lihtne juhtida. Linnas aitavad kõrge isteasend, avar vaade, ehk liigagi kerge ja täpne rool ning korralik pöörderaadius. Maanteel on auto stabiilne ja turvaline ega tundu kohmakas.

Kokkuvõtteks tekib küsimus, kas uue Vito Toureri näol pole Mercedes-Benz mitte ehitanud luksuslikule V-klassile ehk liigagi kandadele astuvat sõidukit? Olgugi, et Vito Tourer ei varja oma kaubikust pärinevaid juuri, on see nii seest kui väljast üllatavalt nägus, elegantne ja võimekas mahtuniversaal, millega on lisaks funktsionaalsusele ka väga mõnus sõita.

Proovin seda öeldes olla võimalikult neutraalne, aga tõden, et Mercedes-Benz on selle auto loonud justkui minule mõeldes, ühendades kõik, mis minu „paati kõigutab“. Võimekus pikkadeks automatkadeks ja seiklusteks, matkajärgseks autos ööbimiseks, mil sõiduk on kui ratastega ilmastikukindel telk, kõikvõimalike asjade vedamiseks. Mugav, vaikne ja tubli ning toimeka nelikveoga. Mida veel tahta?