Jaanuaris mõjutasid ekspordi vähenemist mineraalsed kütused
Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta jaanuaris kaupade eksport ja import jooksevhindades võrreldes 2022. aasta sama kuuga vastavalt 9% ja 1%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli jaanuaris 127 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem, ulatudes 272 miljoni euroni.
Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kuigi vähenes ka puidu ja puittoodete ning keemiatööstuse tooraine ja toodete sisse- ning väljavedu, siis ekspordi ja impordi vähenemist mõjutas jaanuaris enim mineraalsete kütuste sisseostu ja väljaveo märgatav vähenemine. „Kui vaadata jooksevhindu, siis eelmise aasta jaanuariga võrreldes vähenes sel aastal mineraalsete kütuste eksport 55% ning import 44%. Vähenes nii elektrienergia eksport Lätti ja import Soomest kui erinevate mineraalsete toodete import Venemaalt ja Valgevenest,“ lisas Leppmets.
Seotud lood
Mullu detsembris süvenes statistikaameti värskete andmete põhjal Eesti päritolu kaupade ekspordi langus 10 protsendini. Eesti päritolu kaupade ekspordimaht väheneb juba alates möödunud aasta aprillist. Seda põhjustasid üldine välisnõudluse nõrgenemine ja sanktsioonid Venemaale, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kaubavahetuse statistika
Eelmisel aastal suurenes kaupade eksport aasta varasemaga võrreldes 17 protsenti ning import 23 protsenti. Detsembris jäid nii eksport kui ka import 2021. aasta tasemele, seisis statistikaameti teates.
Muuga sadama kaubamahud kahanesid 6 miljoni tonni võrra
Läti Liepaja sadamas käideldi mullu ajalooliselt suurim kogus kaupa - 7,6 miljonit tonni, millega jäädi Muuga sadamale alla vaid 1,4 miljoni tonniga. Aastal 2021 oli Muuga edu Liepaja ees veel enam kui kahekordne ning kaubavedude liikumine Operaililt Läti Raudteefirma kätte võib seda trendi veelgi võimendada.
„Kukkumine kaubaveomahtudes toimub kindlasti Eesti TOP 5 logistikafirmade näitudes, kuna neil ei ole kuskilt kliente juurde haarata. Kui, siis vaid üksteiselt üle lüüa,“ tunnistab ETS Logisticsi juht Aleksander Bankiir logistikauudiste arvamusliidrite küsitluses.
Moodsad laolahendused sisaldavad lisaks digitaalsele tarkvarale ning robottõstukitele pool- ja täisautomaatseid riiulisüsteeme, tornladusid ning komplektseid turvalahendusi, mis lahendavad kogu ettevõtte siselogistika. Willenbrock Baltic OÜ projektijuht Jaan Viita rõhutab, et oluline on vaadata siselogistikat tervikuna, sest vaid nii saab välja töötada maksimaalset kasu toova terviklahenduse.
Enimloetud
1
Seitsme kuuga on välja antud alla veerandi kogusummast, mistõttu toetust pikendati taas ja laiendati ka taotlejate ringi
Viimased uudised
Seitsme kuuga on välja antud alla veerandi kogusummast, mistõttu toetust pikendati taas ja laiendati ka taotlejate ringi
Konverentsid
Hetkel kuum
Konkurendid kahtlevad, kas riigil on üldse vaja sellist hanget teha
Seitsme kuuga on välja antud alla veerandi kogusummast, mistõttu toetust pikendati taas ja laiendati ka taotlejate ringi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele