Lufthansa Cargo keskendumine uuele nišiärile tabas kümnesse

Kui lennuühenduste vajadusest räägitakse valdavalt kontekstis, kuidas eestlased saaksid lennata sinna kuhu vaja, siis tegelik majanduslik kasu tuleb vastupidiselt liikuvuselt: statistika andmetel kasvas mullu detsembris Eesti majutusasutuste täituvus 6,2% ja seda valdavalt just tänu toimivatele lennuühendustele, nendib MKMi turisminõunik Aleksandr Michelson.

Kui Eestis on droonide kasutamine väiksemat kaupade transpordis veel pigemt ideetasandil, siis Soomes on katsetustega märksa kaugemale jõutud. Transpordiameti digiajakiri Teejuht uuris Helsingi U-space 2024–2028 projektijuht Christina Suomilt ja lennundusspetsialist Jukka Keski-Jaskarilt, kui kaugel arendustega ollakse ning millal võime oodata regulaarset kaubavedu droonidega Helsingi ja Tallinna vahel?

Möödunud aasta tõi Eesti õhuruumi lennuliiklusesse mõõduka kasvu: kokku toimus 181 522 lendu, mis on 3% rohkem kui aasta varem. Nagu varasematelgi aastatel, moodustasid suurema osa ülelennud – 75%, ehk 135 705 lendu. Võrreldes 2024. aastaga on seda 4,4% rohkem, eriti suure hüppe tegi Hiina ülelendude arv.

Riia lennujaam teenindas mullu veidi üle 7,1 miljoni reisija, mis on võrreldav 2024. aastaga. Kaubamahu kasv ulatus samal ajal aga 7 protsendini. Mida oodatakse alanud aastalt, rääkis lennujaama juhatuse esimees Laila Odiņa.

Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.