Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raudteefirmad teevad enam kui 100 miljoni eest investeeringuid
Alanud Euroopa raudteeaastal teevad Elron, Rail Baltic Estonia, Eesti Raudtee ja Operail 122,5 miljoni euro eest investeeringuid ja arendusi. Eesmärk on luua paremaid tingimusi rongireisijatele ning muuta raudtee ettevõtjatele atraktiivsemaks.
Eesti Raudtee investeerib sel aastal 53 miljonit eurot, et jätkata elektrifitseerimisega, turvangusüsteemide moderniseerimisega, raudtee õgvendamistega, jaamade läbilaskevõime suurendamisega ning peatuste mugavamaks ehitamisega.
Foto: Andras Kralla
"Euroopa raudteeaasta markeerib hästi, kuidas 20ndad on ka Eestis liiprite päralt. Valmib kiire ja roheline raudtee Euroopa südamesse, siseriiklik raudtee saab elektrifitseeritud ja kiirused kuni 160 km/h-ni tõstetud. Valmib ka uus niit Rohukülla ning jõuame selguseni, kuidas oleks võimalik liita raudteega Tallinn ja Helsingi kaksiklinnaks," lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
3. novembril 2020 alustas Operail Soomes raudteevedudega ning järgmisel aastal veab ettevõte seal juba miljoneid tonne kaupu. Selle hulljulge ettevõtmise üks eestvedajatest, Operail Finland Oy nõukogu esimees ning Operaili finantsjuht ja juhatuse liige Paul Lukka, on kindel, et juba mõne aja pärast on Operailil Soome raudteevedudes märkimisväärne turuosa.
Ehkki Eesti senised raudtee arengustrateegiad seavad selgeks eesmärgiks reisijate- ja kaubaveo suunamise maanteelt raudteele, on tehtud otsuseid, mis eelisarendavad tegelikult hoopis maanteetransporti, leidis Riigikontroll oma täna avaldatud ülevaates.
Hiljuti uue ärisuunana Soomes kaubavedudega alustanud Operail on suutnud Eesti kaubamahtude langusest tingitud äritulude vähenemist kompenseerida vagunite renditulude enam kui viiendiku suuruse kasvuga.
Kuna Rail Baltica ehituseks läheb tohutult ehitusmaterjale, tehakse majandusminstri Taavi Aasa sõnul Lelle-Pärnu raudteelõik korda, et maanteed mitte ülekoormata.
Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.