Autor: Tõnu Tramm • 16. detsember 2020

Paul Lukka: Operailist on saamas Soomes „miljonimängija“

3. novembril 2020 alustas Operail Soomes raudteevedudega ning järgmisel aastal veab ettevõte seal juba miljoneid tonne kaupu. Selle hulljulge ettevõtmise üks eestvedajatest, Operail Finland Oy nõukogu esimees ning Operaili finantsjuht ja juhatuse liige Paul Lukka, on kindel, et juba mõne aja pärast on Operailil Soome raudteevedudes märkimisväärne turuosa.

Operail Finland Oy tegevjuht Ilkka Seppänen ja nõukogu esimees Paul Lukka.
Autor: Operail

Soomes erinevates finantsasutustest töötanud Paul Lukka tunneb hästi sealset ärikultuuri. Ta on Soomes üles kasvanud, koolis käinud ning töötanud ühtekokku 17 aastat. Eestis toonase EVR Cargo rahaasju asus Lukka juhtima 2013. aasta alguses, 2016. aasta veebruarikuu viimasel päeval sai ettevõtte juhatuse esimeheks Raul Toomsalu. Ühiselt tõstsid mehed hinge vaakuva nõukaaegse pärandiga ettevõtte taas jalgele ning sellest on saanud viimaste aastate üks eredamaid edulugusid Eesti riigiettevõtluses.

Üheks viimaseks ja paljude jaoks kõige pöörasemaks sammuks oli Operaili viimine Soome turule. Vaid veidi üle aasta pärast Operail Findland Oy asutamist startis 3. novembril esimene söelaadungiga rong Vainikkalast Koverhari suunas. „Tegelikult on see olnud ikka päris pöörane, kui kiiresti Soomes asjad käima läksid. Kui koroona poleks vahele tulnud, oleksime alustanud veelgi varem,“ tunnistab Paul Lukka intervjuus Äripäeva logistikauudistele.

Kuidas te üldse tulite selle peale, et hakata Soomes kaupa vedama?

Alustagem siis sellest, et Operailil on kolm peamist ärisuunda: raudteevedu, veeremi rent ja hooldus ning vedurite ehitus. Kolm aastat tagasi tegime ettevõttes põhjaliku reformi, lõime kõik need kolm suunda lahku ning selle käigus analüüsisime väga põhjalikult, mida me ühes või teises suunas üldse teha saame. Ehk milline võiks olla meie järgmine kasvustrateegia erinevate teenuste lõikes, kui ka laienemisel välisturgudele.

Esimesena laiendasime vagunite rendiäri, sinna oleme viimase kolme aasta jooksul investeerinud üle 70 miljoni euro. Järgmisena tegime koos Tšehhidega esimese vedurite ümberehituse ja samal ajal hakkasime kompama ka erinevaid välisturge. Oleme kaardistanud palju erinevaid turge ja teeme seda tänaseni, kuid Soome lähituruna sattus ühena esimestest meie huviorbiiti. Tegime seal kõvasti eeltööd, kohtusime klientidega, tegime endale selgeks kohalikud tingimused ja nõuded. Loomulikult kaardistasime selle kõige käigus põhjalikult ära ka sealse turu praegused kitsaskohad ning meie potentsaali. Nägime, et meil võiks seal täitsa oma koht olemas olla. Lisaks on ka Soome töö- ning ärikultuur meile sarnane.

Mis oli teie esimene äri Soomes?

Esimesena alustasime Soome metsanduskontsernidele raudteevagunite rentimist. Kokku paarisaja vaguni jagu, millega nad toovad Venemaalt hakkepuitu. Samal ajal hakkasime vaikselt ette valmistama ka raudteevedusid. Uuele turule sisenemine on teadupoolest väga pikk ja keeruline protsess, eriti raudtee valdkonnas: veerem, finantseeringud, kliendid, tegevusload, töötajate leidmine jne, jne. Ehk kui me veidi üle aasta tagasi Soomes ettevõtte asutasime, siis 3. novembril jõudsime juba esimeste vedudeni. Kui koroonat poleks vahel tulnud, oleksime veel kiiremini startinud. See on tagantjärele mõeldes ikka ülikiire tempo, millega me seal edasi liikusime.

Kuidas teid vastu võeti? Ikkagi konkurendid.

Meid on Soomes vastu võetud vägagi positiivselt. Seal mõistetakse, et turg vajab konkurentsi ning see on jõud, mis paneb kõiki turuosalisi pingutama. Riigile saab see olla ainult kasuks: iga tööstuse või mistahes suurema ettevõtmise puhul on logistiline ahel üks kõige olulisemaid osiseid kogu protsessis ja mida efektiivsem see on, seda suurem on ka Soome kui riigi konkurentsivõime.

See kõik eeldab ka väga häid spetsialiste. Kui palju inimesi pidite Soome riigiraudteest üle ostma?

Kusjuures väga huvitav oligi see, et ka tööandjana nähti meis midagi uut ja huvitavat ning valdavalt tulid inimesed ise meie juurde. Me ei pannud ise mitte kusagile mitte ühtegi töökuulutust. Uue asjaga alustamine on ka sealsetele inimestele suur väljakutse, nad teevad seda tohutu innuga ja eks see ole ka põhjuseid, kuidas me suutsime selle asja nii kiiresti käima lükata.

Millised on järgmised sammud Soome turul?

Täna kahjuks ei saa veel detailidest rääkida aga usutavasti juba jaanuaris saame tulla välja uute uudistega. Saan öelda vaid seda, et järgmisel aastal veame me Soomes miljoneid tonne kaupu ning oleme kasvamas sealsel turul märkimisväärseks tegijaks.

Millist kaupu te seal peamiselt veate?

Praegu erinevaid puistained, näiteks sütt ning kohe-kohe hakkame vedama ka vedelkütuseid. Oleme Soome suurima sadamaoperaatori Rauanheimo raudteevedude partner ja see tagas meile juba turule sisenemisel märkimisväärse töömahu ja enesekindluse.

Milline üldse on Soome raudteeturg? Kas Soome VR on samalaadne monopol nagu Operail Eestis?

Sisuliselt küll, sest VRi käes oli enne meie sinna minekut umbes 90% turust. Lisaks on seal üks väiksem erakapitalil vedaja Fenniarail, kellel on viis väiksemat vedurit ja kellel on üheks suuremaks kliendiks Soome metsanduskontsern UPM-Kymmene. Neil on umbes 3% turuosa ja ega teist suuremat tegijat peale VRi ei olegi. Meid nähakse seal aga reaalselt suure tegijana, kes suudab turgu muuta.

Mis sellisteks eeldusteks põhjuse annab? Soodsam hind?

Mitte ainult. Kui vaadata logistikat kui nähtust, siis mis on kliendile olulised? Esiteks tarnekindlus, teiseks tarne kiirus ja kolmandaks muidugi ka hind. Ma arvan, et me suudame kõigis neis kolmes olla edukad. Kõige peamisem selle kõige juures on aga kliendile fokusseeritus. Kui sa oled ikka hästi-hästi suur ettevõte, siis paratamatult on sinu fookus sellel, kuidas seda tohutut masinavärki efektiivselt juhtida. Väiksem ettevõte vaatab asju teise nurga alt: tema mõtleb, kuidas kliendile kaup võimalikult efektiivselt kohale toimetada.

Kuidas seda efektiivsust saavutate?

Lihtne näide on, et suurettevõttel on pikk rong ja ta ei lahku enne jaamast, kui kõik vagunid on kaupa täis. Sest teisiti ei oleks efektiivne. Tarneajas võib see tähendada aga isegi paari päeva pikkust hilinemist. Teine asi, et suured pakuvad sageli manöövreid vaid teatud ajaaknas, meie üritame reageerida iga telefonikõne peale. Sellistel nähtustel võib mõnele kliendile olla väga suur väärtus. Kui ikka laev sadamas ootab, on iga minut kallis.

Kuidas on teil tehnilise poolega? Kui palju on teil seal täna vedureid jms?

Hetkel on meil üheksa vedurit ja sellega on tõepoolest meil ka piir ees. Soomes on tehnilise poolega veel üks eripära. Nimelt tegeleme meie seal ainult impordi ja transiidiga ning seda põhjusel, et nende tööde tegemist tohib Soome raudteele sisse sõita ka meie 1520 mm vagunitega. Kui me tahaks tegelda ka sisevedudega, siis peaks meil olema Soomes registreeritud vagunid, mis on sealse 1524 mm rööpmelaiuse järgi kohandatud.

Kas plaanite sellist veeremit soetada?

Jah, olemegi jaotanud oma investeeringud Soomes kahte ossa: esimeses faasis minna olemasoleva 1520 veeremiga tegema importi ja transiiti ja kui oleme saanud nö jalad maha ja osalenud mõnel suuremal hankel, laiendada oma tegevust ka sisevedudel. Praegu näiteks on käsil tollesama UPM Kymmenese raudtee veohange, kus aastaseks veomahuks on 1,7 miljonit tonni. Operailil on plaan seal osaleda ja see eeldab, et meil on vaja juurde nii uusi vedureid kui ka Soome tingimustele vastavaid vaguneid.

Praeguste vedurite tootja on Ameerika päritolu Wabtec ja need ehitati ümber Türgis. Kas jääte saama skeemi juurde?

Pigem mitte. Eks me teeme muidugi uue hanke ja vaatame laiemalt ringi aga pigem on mõte soetada seekord elektrivedurid ja seda praegune tootja ei paku. Läbirääkimised esimeste tootjatega juba käivad ja tõenäoliselt saab see otsus olema lähima poole aasta küsimus. Igal juhul näeme Soomet kui kasvavat raudteeturgu. Olgu tegu siis uute tselluloositehaste, tööstusettevõtete, transiidiga Hiina ja Skandinaava vahel või millega iganes, meie tahame olla selles kasvus osalised.

Kui suur võiks aastate pärast olla Operaili turuosa Soomes?

Seda me loomulikult ei oska ega saakski täna öelda. Kuid see, et Operail veab juba järgmisel aastal miljoneid tonne kaupu turul, mille maht on umbes 40 miljonit tonni, tähendab, et meie turuosa kasvab jõudsalt ja saab olema märkimisväärne. Igatahes teeme selle nimel igapäevaselt tohutult tööd.

CV - Paul Lukka

Sünniaeg 25.12.1980

Haridus:

2006 Aalto Ülikool, Finantsjuhtimise magistrikraad

2010 Stockholm School of Economics, juhtimisalane täiendõpe

2011 London Business School, investeeringute juhtimise täiendõpe

Töökogemus:

2005 Danske Capital Finland/Amber Trust, investeerimiskonsultant

2007 Mandatum Life Insurance Baltic, investeeringute ja varahalduse juht

2013 - … Operail, juhatuse liige ja finantsjuht

2019 - … Operail Finland, nõukogu esimees

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077