Eesti autovedajad soovivad, et ühte veokit võiks olla võimalik kasutada mitmeteks erinevateks vedudeks, vahetades madelautol välja vaid sellel oleva pealise. Paraku eeldab Eestis aga iga pealisehituse muudatus eraldi ümberehituse vormistamist, süsteemi muutmine aga suuremat investeeringut.
- Talupojatarkus ütleb, et piisaks ühest raamautost ja mitmest erinevast pealisest, mida vastavalt hooajatöödele vahetada. Eestis paraku see aga niisama lihtne ei ole. Foto: Tõnu Tramm
Autoettevõtete Liidu tegevdirektor Villem Tori tunnistab, et meie raskes seisus autovedajate elu lihtsustaks võimalus vahetada vastavalt hooajale ühe tüübikinnituse raames lihtsalt madelauto pealist, et ei peaks igaks otstarbeks eraldi autot ostma.
„Mullune sügis näitas ilmekalt, et viljaveoautodest oli selge puudus ja neid telliti Lätist. Samal ajal aga mõned teised meie veokid lihtsalt seisid. Selle asemel, et osta olemasolevale autole viljaveoks sobilik kast, peavad meie vedajad ostma eraldi viljaveoauto, sest igal veokil on oma tüübikinnitus ja selle raames auto sihtotstarvet muuta ei saa. Kui tüübikinnituses on kirjas, et tegu on piimaveoautoga, siis niisama lihtsalt seda kastiga kaubaautoks muuta ei saa. Ehkki tehasest tulevad veokid kõik välja ühesuguste madelitena,“ nentis Tori.
Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra tunnistab probleemi olemasolu ja nendib, et teoreetiliselt on sellise lahenduse võimaldamine ka Eestis reaalne.
„Selle probleemi lahendamine Eestis seisneb peaasjalikult infotehnoloogias. Et olemasolevat liiklusregistri süsteemi muuta, peame investeerima väga suuri summasid uude infotehnoloogiasse. Täna me ei tea aga täpselt, kui paljud vedajad seda kõike üldse vajavad. Paratamatult oleme me valiku ees, kas investeerida sellesse, mis puudutab kümneid tuhandeid vedajaid, või projekti, mille vastu tunnevad huvi mõned sajad või veel vähem ettevõtjaid,“ lausus Vahtra.
Mõlemad osapooled tõdevad, et paljuski võib siin olla ka nn „muna ja kana“ küsimus, ehk kui vedajad teavad, et pealist pole võimalik vahetada, siis ei oska nad sellele võimalusele üldse mõeldagi. Sestap on maanteeamet koos Autoettevõtete Liiduga korraldamas autovedajate seas küsitlust, kes ja kui palju tüübikinnituse reeglistiku lihtsustamisest huvitatud oleks.
„Kui me saame sellele mõttele taha kriitilise massi autovedajaid, kes kinnitavad, et nad tõepoolest vajavad seda muudatust, on meil võimalik hakata sellele projektile otsima rahastust,“ lausus Vahtra, kelle sõnul on olemas ka teisi multimodaalseid lahendusi. „Näiteks Soomes veetakse metsa tavaliste haagistega. Selleks on vaja vaid eraldi raame, mida saab tõstukiga veoki haagisele peale ja maha tõsta.“
Teema on päevakorras ka järgmisel nädalal toimuval
8. Autovedajate Aastakonverentsil, kus Jürgo Vahtra teeb probleemi võimalikest lahendustest põhjalikuma ülevaate. Samuti kutsub ta andma endast maanteeametile või Autoettevõtete Liidule märku kõikidel autovedajatel, kes tõepoolest sellise lahenduse vastu siirast huvi tunnevad.
TULEKUL
8. Autovedajate Aastakonverents
30.01.2020, Radisson Blu Hotel Olümpia, Tallinn
Maanteeveosektoris on täna kõike muud kui lihtsad ajad. Väljakutseid on ettevõtjatel palju, kuid millised on võimalused nendega toime tulla? Millised tehnilised lahendused aitaksid kulusid säästa? Kuidas puisteainete kolmepoolne veoseleht mõjutab ehitushangetel osalejaid? Milliseid olulisi maksuküsimusi on vaja vedajatel teada seoses nii kohaliku kui välismaise renditööjõuga? Küsimusi on tänasel päeval palju ning just nendele me seekordsel konverentsil vastuseid leida püüamegi.
Konverentsi modereerib Märt Treier
Ettekannetega esinevad:
Aivo Salum, Maanteeameti teehoiu korraldamise osakonna juhtivinsener
Merje Roomet, Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna peaspetsialist
Veikko Vapper, YIT Eesti AS INFRA tegevusala juhataja
Martin Õunap, Neste äriklientide müügijuht
Juhan Ressar, Nordecon AS teedeehituse projektijuht
Jürgo Vahtra, Maanteeameti tehnoosakonna juhataja
Irena Lipatova, Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna peaspetsialist
Veikko Vapper, YIT Eesti AS INFRA tegevusala juhataja
Andrus Laul, OÜ Alonewolf juhatuse liige jpt.
Tutvu konverentsi
programmiga lähemalt ja pane end kirja
SIIN!Soodushind kehtib veel vaid selle nädala lõpuni, mida rohkem osalejaid, seda soodsam hind. Mitme osaleja soodustuse saamiseks võta ühendust programmijuhi Hedi Meigasega:
[email protected] Ära maga maha!
Seotud lood
Lisaks kõrgele kütusehinnale kimbutab veofirmasid lõunanaabrite konkurents ning majanduse jahtumine nii ekspordi, kui transpordisuunal, ütles rahvusvaheliste vedajate liidu juht Einar Vallbaum
Ametiühingud ja erialaliidud on sõlminud viimastel aastatel mitmeid miinimumpalga kokkuleppeid, kuid pahatihti ei taheta nendest kinni pidada. Sestap soovitakse anda nende täitmise järelevalveõigus lisaks tööinspektsioonile ka maksu- ja tolliametile.
Euroopa Liidu karmistunud nõuete kõrval teeb Eesti autovedajatele pahameelt, et kõige ebavõrdsemasse olukorda seab neid Eesti riik.
Viimasel ajal on Eesti transpordisektorit näidatud üsna mustades toonides. Ennustatakse paljude ettevõtete väljasuremist ja lõunanaabritest vedajate massilist invasiooni Eesti teedele.
Tänapäeva kiirelt arenevas ärimaailmas mängib tehnoloogia tööprotsesside efektiivsuse tõstmises olulist rolli. Üks selline uuenduslik lahendus, millest lõikavad suurt kasu mitmed ettevõtted, on Directo uus laohaldussüsteemi liides WMS Direct, mis on loodud spetsiaalselt Directo kasutajatele, kes tegelevad laomajanduse, kaupade liigutamise ja tootmisega.
Enimloetud
3
Pingereas 130 autovedajat
Hetkel kuum
Lisatud video lõigu eelprojektist
Pingereas 130 autovedajat
Tagasi Logistikauudised esilehele