Autovedajad arutlevad võimaluste ja väljakutsete üle

Väljakutseid on sektori ettevõtjatel palju, kuid millised on võimalused nendega toime tulla? Kui suurt veomahtu on meie autovedajatel 2020. aastal oodata riigisektori hangetelt ja milliseid vedusid meil üldse kõige enam vajatakse? Kas pikemad autorongid ja raskemad koormad on lahendus ning milliseid seadusemuudatusi nende teedele toomiseks on tarvis? Milliseid olulisi maksuküsimusi on vaja vedajatel teada seoses nii kohaliku kui välismaise renditööjõuga? Kuidas läheb piiriülestel vedajatel?

Need on vaid mõned küsimused, millele autovedajate aastakonverentsil vastuseid leida püütakse. Abiks on autovedajad ise, samuti maanteeameti ning maksu- ja tolliameti spetsialistid.

Moderaator Märt Treieri avasõnade järel astub järjest üles neli maanteeameti töötajat, kes tutvustavad põhiküsimusi ja arenguid oma valdkondades. Esmalt tuleb pooleks tunniks lavale ameti teehoiu korraldamise osakonna juhtivinsener Aivo Salum. Tema ettekande teemaks on puisteainete kolmepoolse veoselehe mõju ehitushangetel osalejaile.

Edasi annab maanteeameti teehoiu arendamise osakonna sillainsener Taivo Kurg ülevaate raskeveokite uuringutest ja nende massi mõju sildadele. Tänaseks on amet teinud kaks uuringut, millel on omavahel seos raskeveokite ja sildadega: sõidukite masside ja teljekoormuste seire uuring 2018 ja raskeveokite mõju sildadele aastail 2018-2019. Ettekandest saame teada, milliseid lahendusi uuringu tulemusena saaks rakendada.

Seejärel räägib maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra veokite kohaldamise võimalustest turunõuetest lähtuvalt. „Täna on veoki tüübi muutmine pikk protsess – aga kas ka tulevikus? Mida saaks kõik osapooled koos ära teha, et leida kiirem lahendus,“ avab ta enda teemat.

Maanteeameti töötajaist viimasena tutvustab projekteerimisnõuete ja liikluskorralduse arendustalituse projektijuht Mari-Liis Sepp Euroopa Liidu uut algatust ehk nutikate parklate projekti. Täpsemalt on ELi üks suuri eesmärke transpordi alal luua tihedam turvaliste veoautode parkimisalade võrgustik. Sellest saavad kasu (veo)autojuhid, transpordiettevõtted, ekspediitorid, logistikud ning kogu ühiskond läbi juhtide, kauba ja transpordivahendite turvalisuse tõstmise.

„Lisaks võivad sellised rajatised avaldada märkimisväärselt positiivset mõju liiklusohutusele hästi puhanud ja stressivabade juhtide näol,“ kinnitab Sepp. Tema ettekandest kuuleme, milline on Eesti panus parklaprojektis osalemisel.

Lõunapausi järel tutvustab maksu- ja tolliameti maksude osakonna peaspetsalist Merje Roomet välismaalase töötasu tulumaksustamist Eestis. „Räägime residentsusest, välismaalaste töötasu deklareerimisest Eestis ja tulumaksuga topeltmaksustamise vältimisest,“ sõnab Roomet.

Järgmisena on lava tema kolleegi päralt, kui maksu- ja tolliameti maksude osakonna peaspetsialist Irena Lipatova avab kaugsõiduautojuhtide töötasu sotsiaalmaksuga maksustamise küsimusi. Millised on võimalikud lahendused tulenevalt õigusaktidest, kuuleme kohapeal. Kavas on ka kogemusettekanne taristuehitaja vaatenurgast, esineja on veel täpsustamisel.

OÜ Alonewolf juhatuse liige Andrus Laul räägib veofirma võimalustest edukalt toimetada. Eesti kapitalil põhinev transpordiettevõte Alonewolf rajati 2006. aastal ning nende igapäevane töö on seotud väärtusahela justkui nähtamatu, aga ühe kõige nõudlikuma osaga – kaupade kiire ja õigeaegse tarnimisega klientidele. Millised faktorid on aidanud ettevõttel säilitada teenuse väga head kvaliteeti nii pika aja jooksul, kuuleb juba kohapealt.

Konverentsi lõpetab vestluspaneel võimalustest ja väljakutsetest, kus osalevad Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni (ERAA) juhatuse liige Einar Vallbaum, Eesti autoettevõtete liidu juhatuse liige Villem Tori, RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu ja maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse erivedude koordinaator Marko Jürimaa.